Suurõnnetus
Konspekti koostasid dr Eva-Lotta Kooskora ja Deivi Abel
Meditsiini kontekstis võib suurõnnetust defineerida kui õnnetust, mille korral asukoht, kannatanute arv ning nende vigastuste raskusaste või tüüp nõuavad erakorraliste ressursside rakendamist.
Üks viis, kuidas klassifitseerida suurõnnetusi:
- loodusõnnetused, mille põhjuseks on mõni looduslik sündmus, nagu näiteks maavärin, tsunami, põud, üleujutus jne;
- inimtekkelised õnnetused, nagu näiteks transpordiõnnetused, tööstusõnnetused, terroriaktid jne. Lisaks võib eristada liht- ja kompleksõnnetusi, ressursiriskita ja ressursse ületavad õnnetusi.
Suurõnnetuse juhtimine on kõike muud kui kiirabi tavapärane töö, mistõttu suurõnnetusel ei saa läheneda sündmusele nii, nagu me seda tavapäraselt teeme. Sageli tekib meedikutel tunnelnägemine, mille korral suudetakse keskenduda vaid ühele patsiendile ning tema probleemile. Suurõnnetuse korral tuleb näha suuremat pilti ning tegeleda eeskätt administratiivse töö ning logistikaga - ravimine on suurõnnetusel sekundaarne.
Suurõnnetuseks saame valmistuda eelkõige õppuste/erinevate stsenaariumite läbimängimise kaudu, kui ka õige planeerimise ning varustuse abil. MIMMS (Major Incident Medical Management and Support) annab hästi struktureeritud ja kõiki ohte hõlmava juhise, kuidas reageerida nii suurõnnetuse toimumispaigas kui paljude kannatanutega tegelemisel.
Clinical pearl: suurõnnetusteks saame valmistuda läbi koostööõppuste - raske õppustel, kerge(m) lahingus!
Clinical pitfall: suurõnnetuse kontekstis ei saa sündmuskohale minna mõttelaadiga, et kogu kiirabibrigaad hakkab tegelema ühe patsiendiga.
SUURÕNNETUSE ABC ehk millele suurõnnetusele sattudes toetuda?
Suurõnnetuse lahendamisel lähtume mnemoonikust CSCATTT, mis on suurõnnetusele reageerimise ABC.
C – command and control ehk juhtimine
Igal suurõnnetusel viibival meditsiinistruktuuril (nt sündmuskoht, ravipunkt, transpordipunkt jne) on juht. Lisaks toimub juhtimine ka asutuste vahel (kiirabi, pääste ja politsei).
S – safety ehk ohutus
Suurõnnetusel on kolm ohutuse prioriteeti:
1) enda ohutus – väldi ise kannatanuks saamist ja seega tuleb sündmuskohal rakendada vajalikke meetmeid oma ohutuse tagamiseks ning kasutada nõuetekohaselt olemasolevaid kaitsevahendeid;
2) sündmuskoha ohutus – kokku tuleks leppida evakueerimissignaal, juhul kui sündmuskoht reageerijatele enam ohutu ei ole;
3) ellujäänute ohutus - kui eelnevad punktid on täidetud, siis tuleb patsiendid toimetada ohutusse kohta õnnetuspiirkonnast eemale, vajadusel eemaldada saastunud/külmad riided, dekontamineerida patsient ning tagada soojad tekid ja soe keskkond.
C – communication ehk side
Hea kommunikatsioon sündmuskohal tagab sündmuse parima võimaliku lahendamise ja toimepidavuse. Raadiosaatjad on oluliseks töövahendiks, mille sidepidamise reegleid peaks kõik kiirabitöötajad kindlasti teadma.
A – assessment ehk hindamine
Sündmuskoha hindamine on oluline, kuna informatsiooni kasutatakse selleks, et määrata kindlaks meditsiiniüksuste ning pääste, politsei reageerimisvajadus. Kõige olulisema info edastamiseks kasutatakse METHANE raportit:
M – major incident ehk suurõnnetus (”võimalik suurõnnetus” või ”kuulutan välja suurõnnetuse“)
E – exact location ehk täpne asukoht (võib kasutada nt koordinaate, teeviitasid jne)
T – type of incident ehk õnnetuse tüüp (nt kahe auto kokkupõrge, tulekahju hoones jne)
H – hazards ehk ohud (nt plahvatusoht avariidel, külma ilmaga hüpotermia oht jne)
A – access ehk juurdepääs (kasuta selleks kaarti nt oma telefonis)
N – number of casualties ehk kannatanute arv ja raskusaste (hinnanguline ning ajas muutuv)
E – emergency services ehk olemasolev ressurss ja vajalik lisaressurss
Kuna sündmus on väga muutuv ning võib ajas eskaleeruda/deeskaleeruda, siis hea tava on iga 15 minuti järel (vajadusel sagedamini) korrata raportit Häirekeskusele kasutades nelja viimast tähte ehk HANE. Nii on sinul endal, Häirekeskusel, teistel reageerivatel ressurssidel ning välijuhil hea ülevaade kohapeal toimuvast.
T – triage ehk triaaž
Triaaž on esimene etapp meditsiinilise abi osutamisel suurõnnetuse korral. Juhul kui sündmuskoht on ohutu teostatakse esmane ehk sõeluv triaaž paigas, kus kannatanu leitakse (nt avariis osalenud patsient on autos kinni).
Triaaži prioriteedid:
- T1 (ehk punane) – kohene prioriteetsus, vajab koheselt elupäästvaid protseduure ja ravi
- T2 (ehk kollane) – kiireloomuline prioriteetsus, vajab kirurgilist või meditsiinilist sekkumist 2-4h jooksul;
- T3 (ehk roheline) – edasi lükatud prioriteetsus, mille korral võib ravi ohutult üle 4h edasi lükata;
surnud (must).
Esmane triaaž ehk sõelumine (triage sieve). Hinnake teadvust AVPU järgi: A - Alert - Teadvusel; V - Voice responsive - Reageerib kõnele, teadvusel; P - Pain/pressure responsive - Reageerib valule ja survele, teadvuseta; U - Unresponsive - Ei reageeri, teadvuseta
Allikas "Traumahaige esmane käsitlus Eestis" (2024).
Esmase triaažikategooria määramisel lähtutakse eluohtlikust verejooksust, hingamise olemasolust ning hingamissagedusest, teadvusest ja südame löögisagedusest.
Laste triažeerimisel kasutatakse triaažilinti, mis on kiirabi triaažikotis olemas.
Esmase triažeerimise ajal ravi ei teostata, ainsad meie sekkumised on žguti asetamine, hingamisteede avamine, patsiendi küliliasendisse asetamine.
T – treatment ehk ravi
Ravi eesmärk suurõnnetuse korral on ”teha kõik, mis võimalik kõikidega, kellega võimalik“, mis tähendab tagada maksimaalne võimalik edukus. Ravi sündmuskohal hõlmab enamasti kannatanute seisundi stabiliseerimist, et neid oleks võimalik edasi haiglasse transportida. Ravi toimub ravipunktis.
T – transport
Enamik kannatanuid transporditakse haiglasse kiirabiga või lähevad nad sinna võimalusel ise. Kasutada võib ka teisi transpordivahendeid, tuleks kindlasti teha selles osas koostööd pääste, politsei ja välijuhiga. Ideaalis tuleb määrata transpordipunkti meedik, kes seda logistikat haldab. Suurõnnetusele saabunud kiirabibrigaadidel tuleb jätta autod tööle ning võtmed ette – sel viisil on suurõnnetuse situatsioonis igal vabal meedikul, päästjal või politseil võimalik autosse istuda ning transporti teostada.
Clinical pearl: mnemoonikud CSCATTT ning METHANE on alustalad suurõnnetuse käsitluse juures ning on meile abiks ärevas olukorras.
Clinical pitfall: meedikutena on suur kiusatus esmase triažeerimise ajal teostada ka ravi - suurõnnetuse kontekstis seda sel hetkel teha ei tohi. Ravi jääb CSCATTT mnemoonikus teise T ehk treatmenti alla.
Kuidas peaks olema meditsiiniabi suurõnnetusel korraldatud?
Räägime ka lühidalt olemasolevatest rollidest, millega puututakse kokku suurõnnetusel ning mis nende esmased ülesanded on. Märgime siinkohal ära, et tegu on lühikokkuvõtetega ülesannetest ning kirjeldus ei ole ennast ammendav. MIMMSi järgi on sündmuskohal rolle rohkem, kuid antud konspektis toome välja enda hinnangu alusel olulisemad. Lisaks võivad sündmuskoha meedik või välijuht vajadusel vahetada rolle sündmuskohal - näiteks kui kolmandana saabunud kiirabibrigaadis on pääste taustaga kiirabitehnik, siis võib ka tema võtta sündmuskoha meediku rolli. Enamasti võetakse arvesse ettevalmistust, varasemat kogemust ja sündmuskoha tundmist.
Sündmuskoha meedik
Sündmuskoha meedikuks saab esimesena saabunud kiirabibrigaadi juht (või vastava pädevuse omamisel ka teine või kolmas liige). Sündmuskoha meedik peab olema eristatav - selleks tuleb selga panna vastav eraldusvest. Sündmuskoha meedik esmalt hindab võimalikud ohud ning otsustab, kas sündmuskohale võib läheneda. Kui sündmuskoht on ohutu, siis teine ja kolmas liige saavad hakata teostama esmast triaaži. Esimesel võimalusel edastab sündmuskoha meedik Häirekeskusele METHANE raporti. Oluline on määrata asukohad kiirabiautode kogunemispunktile, kannatanute kogumispunktile ja ravipunktile - võimalusel tähistada need. Sündmuskoha meedik informeerib olukorrast saabuvaid kiirabibrigaade ning määrab neile ülesanded. Sündmuskoha meedik määrab toimiva sidekanali ja kutsungid. Pidevalt toimub koostöö politsei ja päästetööde juhtidega. Kogu tegevusest tuleb logi pidada.
Vastutav meedik
Vastutavaks meedikuks saab teisena sündmuskohale jõudnud kiirabibrigaadi juht, kes on samuti eristatav vestiga. Saabudes sündmuskohale, saab vastutav meedik kogu informatsiooni sündmuskoha meedikult. Vastutav meedik töötab staabis koos vastutava politsei- ja päästetöötajaga ning juhib sündmuskohal tegutsevat kiirabiressurssi. Temale alluvad sündmuskoha, ravi- ja transpordipunkti meedik. Kogu tegevusest tuleb logi pidada. Välijuhi saabudes võtab tema vastutava meediku rolli enda kanda või vajadusel toetab sündmuse lahendamist.
Ravipunkti meedik
Ravipunkti meediku ülesanne on ravipunkti töö juhtimine ja patsientidele ravi osutamine. Enamasti on ravipunkti meedikuks suurima kogemusega meedik. Võimalusel on ravimeedik ”hands off”. Ravipunktis toimub personali olemasolul teisene triaaž ja ravi. Ravipunkti meedik teeb lähedalt koostööd transpordipunkti meedikuga. Kogu tegevusest tuleb logi pidada.
Transpordipunkti meedik
Töötab alal, mis on transpordipunkt (see on eelnevalt määratud või transpordipunkti meedik määrab selle ise). Transpordipunktis hakkab toimuma patsientide autodesse panemine ning haiglasse suunamine. Patsientide transport peab toimuma vastavalt triaažikategooriale. Infot haiglate vastuvõtuvõimekuse kohta saab vastutavalt meedikult. Kogu tegevusest tuleb logi pidada.
Mis on Tartu Kiirabi välijuhi roll suurõnnetuse lahendamisel?
Alates 2023. aasta novembrist töötavad Tartu Kiirabis välijuhid, kes on kiirabibrigaadidele suurõnnetustel ja ka teistes situatsioonides abiks. Välijuht võtab vajadusel sündmuskohal juhtimise üle ja täidab vastutava meediku ülesandeid ehk tegeleb ressursside juhtimise, administratiivsete otsuste tegemise ja staabi tööga.
Välijuht saab abiks olla sündmuse lahendamisel:
- Kiirabibrigaadide tööjaotus ja brigaadiliikmete ülesanded
- Kiirabi tegevusalade määramine
- Selgitab välja vajaminema kiirabiressursi, vajadusel lisabrigaadide kaasamine
- Riskide ja ohtude pidev üle hindamine
- Kommunikatsioon ja sidepidamine nii sündmuskohal kui ka Häirekeskusega
- Staabi töös osalemine - koostöö teiste sündmusele kaasatud asutustega
- Ülevaade haiglate vastuvõtuvõimekusest ja haiglate eelteavitamine
- Sündmuse dokumenteerimine
- Hilisem sündmuse debriifing ja vajadusel psühholoogilise abi aktiveerimine
Igapäevaselt välijuhi põhiülesanneteks on regioonis kiirabiteenuse toimepidevuse tagamine (kiireloomuliste probleemide lahendamine, näiteks probleemid varustusega, autodega, õnnetusjuhtumid personaliga jne). Lisaks ka kiirabibrigaadide toetamine keerukamate sündmuste lahendamisel.
Clinical pearl: hea kommunikatsioon ning side tagab suurõnnetuse lahendamise toimepidevuse.
Take home messages:
- Korralik sidepidamine üksuste vahel ja sees on kriitilise tähtsusega suurõnnetuse edukaks juhtimiseks ja lahendamiseks.
- Suurõnnetuse olukorras esmase triažeerimise ajal ravi ei teostata - ravi jääb CSCATTT mnemoonikus teise T ehk treatmenti alla.
- Suurõnnetusel tee lähedalt koostööd Häirekeskuse, Pääste, Politsei ning välijuhiga - ära karda küsida abi.
Kasutatud kirjandus:
”Major Incident Medical Management and Support. The Practical Approach at the Scene”, Fourth Edition. 2023. Eestikeelne variant.
KIIRABI MIMMS. Tegevuskaardid.
Vendt, N. et al. ,,Traumahaige esmane käsitlus Eestis”. 2024.
Kui Sul on antud teema kohta küsimusi, siis kirjuta need siia.
