Hüpotermia
Konspekti koostasid dr Eva-Lotta Kooskora ja dr Karl Oliver Tomson
Jaanuar 2025
Juhuslik hüpotermia on tahtmatu kehatüve temperatuuri langus alla 35 kraadi. Juhuslik hüpotermia võib olla primaarne (keskkonnast tingitud) või sekundaarne (tingitud häirunud termoregulatsioonist, nt põletused, ravimid, alkoholi kuritarvitamine, hüpotüreoos, seljaaju vigastused jne). Eriti ohustatud hüpotermiast on eakad ja lapsed, kelle füsioloogiline reserv ning termoregulatsiooni võime on madalamad.
Antud konspektis keskendume primaarsele hüpotermiale ja selles olukorras elustamisele.
Järgnevalt toome välja mõned hüpotermia ,,rekordid”, mis näitlikustavad teema olulisust:
1. Kõige pikem no-flow aeg ehk aeg, kus ei toimu mingit südamemassaaži. 42-aastane mees leitud sügavast lõhest 7-meetrise lumekihi all, elulised näitajad puudusid ning CPRi alustati haiglas ning see oli 70 minutit pärast leidmist. Esmane rütm kardiomonitoril oli asüstoolia, kehatüve temperatuur 19 kraadi. Patsient sai soojendatud ekstrakorporaalsete (inglise k. extracorporal life support - ECLS) võtete abil ning taastus täielikult.
2. Kõige pikem CPR aeg. 42-aastane meespatsient, kes leitud õuest, tekkis asüstoolia, alustati kaudse südamemassaažiga, kehatüve temperatuur 23,2 kraadi. Südamemassaaž kestis 6 tundi ja 30 minutit. Patsient soojendati üles ilma ECLS võteteta - patsient taastus täielikult.
3. Kõige madalam kehatüve temperatuur. 2-aastane poiss, kellel tekkis tunnistajateta südameseiskus. Esmane rütm asüstoolia, kehatüve temperatuur 11,8 kraadi. Patsienti elustati 138 minutit ning võõrutati ECMOlt (inglise k. extracorporeal membrane oxygenation) pärast 20 tundi.
4. Kõige pikem uppumine. 7-aastane poisslaps, kes uppus jäisesse vette 83 minutiks. CPR toimus 64 minutit, kehatüve temperatuur 13,8 kraadi. Patsient taastus täielikult.
Patofüsioloogia
Inimorganismil on mitmeid meetodeid soojuse kaotamiseks:
- konduktsioon – soojuse ülekanne kehalt otsese kontakti kaudu (nii tahkele kui vedelikule)
- konvektsioon – soojuse ülekandumine kehalt ümbritseva keskkonna liikumise tõttu (nii õhule või vedelikule)
- aurustumine – toimub, kui vesi aurustub kehapinnalt, sõltub suuresti temperatuuri erinevusest keha ja ümbritseva keskkonna vahel, sh niiskusest
- infrapunalainete kiirgumine
Kui eelnev tekst panna praktikasse, siis patsient kaotab kehasoojust, kui ta kukub jääauku ning kaotab soojust külmale veele - see on konduktsioon; kui ta on välja toodud ning kaotab soojust külmale õhule - see on konvektsioon.
Kuidas me aga soojust tekitame? Selleks on meil tunduvalt vähem võimalusi.
Normaalne kehatüve temperatuur on 37 +/- 0,5 kraadi. Organism hoiab seda temperatuuri pidevalt, kasutades selleks autonoomseid mehhanisme, et reguleerida soojuskadu. Organismi mehhanismid normotermia hoidmiseks: suurenenud ainevahetuse kiirus, perifeerne vasokonstriktsioon, tahtmatu lihastöö ehk värisemine ning tahtlik lihastöö ehk füüsiline aktiivsus. Kuid organismil on limiteeritud füsioloogiline reserv, millega reageerida külmadele keskkonnatingimustele, mistõttu on olulisel kohal hüpotermias patsiendi edasise jahtumise vältimine.
Hüpotermia vähendab keha hapnikuvajadust (6–7% iga 1 kraadi jahtumise kohta) ja kaitseb seeläbi keha kõige hapnikutundlikumaid organeid – aju ja südant – hüpoksilise kahjustuse eest.
Clinical pearl: hüpotermiast on eriti ohustatud eakad ja noored.
Clinical pearl: hüpotermias patsiendi käsitluses on olulisel kohal edasise jahtumise vältimine, kuna organismil on limiteeritud füsioloogiline reserv, millega reageerida külmadele keskkonnatingimustele ja samal ajal on palju meetodeid soojuse kaotamiseks.
Klassifikatsioon
- Kerge hüpotermia (35-32 kraadi) - patsient teadvusel, esinevad värinad.
- Mõõdukas hüpotermia (32-28 kraadi) - võib esineda kerge teadvushäire*, võivad esineda värinad, rütmihäired.
- Raske hüpotermia (<28 kraadi) - teadvuseta*, elulised näitajad on olemas, kuid esineb müdriaas (pupillid laienenud), rütmihäired (bradükardia, VF, VT, asüstoolia). Tavaliselt kaovad elulised näitajad temperatuuril <24 kraadi, kuid on kirjeldatud erandeid.
* Teadvushäire võib olla põhjustatud kaasuvast haigusest (nt trauma, KNS patoloogia, toksiinid jne).
Kui tegu on primaarse hüpotermiaga, siis võib kasutada järgmist tabelit (Revised Swiss System for hypothermia and risk of cardiac arrest). Soovitame tabelit kasutada olukordades, kui mingil põhjusel on kehatüve temperatuuri mõõtmine raskendatud. Tänu tabelile on võimalik vaid üksikute väliste tunnuste abil hinnata patsiendi riski südameseiskuseks.
Tabel 1.
Riskifaktorid
- alkoholi kuritarvitamine
- kaasuvalt psühhiaatriline diagnoos
- vanuse ekstreemsused
- ravimid, mis häirivad organismi termoregulatsiooni (nt anksiolüütikumid, antidepressandid, psühhootikumid, opioidid, beetablokaatorid)
Kliiniline pilt
- Kerge hüpotermia - hüperventilatsioon, tahhükardia, ataksia, düsartria, ebaadekvaatne otsustusvõime, värisemine
- Mõõdukas hüpotermia - hüpoventilatsioon, KNS depressioon, hüporefleksia, rütmihäired (FA, bradükardia)
- Raske hüpotermia - kooma, arefleksia, hüpotensioon, bradükardia, VT, VF, asüstoolia, kopsuturse, kadunud ajutüve refleksid, fikseerunud dilateerunud pupillid, “koolnukangestus”
Pilt 1. Hüpotermia mõju meie füsioloogiale. Allikas: https://www.theresusroom.co.uk/hypothermia-2/
Patsiendi käsitlus
Sündmuskohale jõudes on esimene prioriteet meie enda ohutus. Kui on tegu patsiendiga, kes on näiteks läbi jää vajunud, siis kiirabibrigaadil pole vahendeid ega väljaõpet, et seda patsienti abistada. Selleks on kaasatud Häirekeskuse poolt kutsele pääste, kes antud probleemiga tegeleb. Kui kiirabi on esimesena kohale jõudnud ressurss, siis võimalusel tuleks järgnev info edastada Häirekeskusele:
- vajadusel sündmuskoha asukoha täpsustus;
- kui kaugel on kannatanu kaldast;
- abivajajate arv kokku (kas on vaja lisaressurssi?).
Kohale saabudes kõnetada patsienti/hõigata ning teavitada abi saabumisest (sel viisil saab ka infot, kas patsient on teadvusel või mitte). Kui sündmuskohal on teataja, siis küsida lisainfot (mis täpselt juhtus, kui kaua aega tagasi õnnetus juhtus jne).
Hüpotermias patsiendi käsitluse korral on kolm põhitõde: edasise soojuskao vältimine, patsiendi süstemaatiline käsitlus ABCDE alusel ning kiire transport haiglasse.
Edasise soojuskao vältimine:
- Kohene patsiendi transport eelsoojendatud autosse (jälgida, et autost lahkudes või seal tegutsedes ei jääks auto uksed lahti)
- Eemalda patsiendilt kõik märjad riided
- Kuivata patsient
- Enne katmist tee kiire ülevaatus, kus otsid vigastusi ning külmakahjustusi
- Kata patsient soojade tekkidega, kõik jäsemed eraldi ning ära unusta pead; kõige pealmiseks kihiks termokile (pikemal transpordil eelistada T-tähe kujulist pakkimist, kus üks tekk läheb pikkupidi ning teine ristipidi)
- Aseta soojad lahused suurte tsentraalsete veresoonte piirkonda: kukla-, kaelapiirkonda, aksillaarsele
- I/v soe infusioon
- Minimeeri autost sisse-välja käimist (langetab keskkonna temperatuuri)
NB! Patsiendi käsitluse juures on ülioluline minimaalne patsiendi liigutamine, kuna oht VF tekkeks on suur! Eriti panna seda tähele patsiendi tõstmise ja riiete eemaldamise korral.
ABCDE käsitlus
A (airways) – kontrolli hingamisteid. Teadvushäire korral võivad patsiendi hingamisteed kergesti kinni vajuda – vastavalt vajadusele kasuta kasuta naso- või orofarüngeaalset toru, supraglottilist vahendit (kõritoru, iGEL) või intubeeri patsient/kutsu abi. Kui patsiendi kehatüve temperatuur on <30 kraadi ning ta vajab intubatsiooni, siis kaaluda kasude/kahjude suhet ravimite kasutamisel. Iga patsient ning olukord on erinev.
B (breathing) – hinda hingamissagedust, auskulteeri, vajadusel manusta lisahapnikku.
C (circulation) – kontrolli pulsi olemasolu magistraalsoontelt, vajadusel (kui on võimalus) kasuta UH aparaati, raja võimalusel kaks veeniteed, ebaõnnestumisel intraossaalne juurdepääs, manusta i/v sooja NaCl 0,9% 500,0 i/v boolustena (pane tähele, et miinuskraadide juures õues lahus jahtub ning ei avalda soovitud mõju kehatemperatuurile või külmub lahus infusiooniliinis lausa ära, seega manustada seda autos).
D (disability) – hinda teadvust, kontrolli pupille, mõõda glükoosi (vajadusel korrigeeri). Hüpoglükeemia on sage ja võib olla nii hüpotermia põhjus kui tagajärg.
E (environment) – võimalusel temperatuuri mõõtmine rektaalselt või söögitorust (kui seda pole veel tehtud), keskenduda patsiendi soojendamisele (toimub paralleelselt ABCDE algoritmiga). ERC ravijuhis soovitab spontaanselt hingavatel patsientidel mõõta temperatuuri ka kõrvast (kuulmekile temperatuur) aga eelnevalt tuleb kõrv puhastada lumest ja külmast veest.
Clinical pearl: kui patsiendi kehatüve temperatuuri mingil põhjusel ei ole võimalik mõõta, siis soovitame kasutada Revised Swiss System for hypothermia and risk of cardiac arrest skoori, et hinnata patsiendi riski südameseiskuseks.
Clinical pearl: hüpotermias patsiendi käsitlusel on esmatähtis edasise soojuskao vältimine ning kiire transport haiglasse.
Clinical pitfall: kiirabibrigaadi ohutus on prioriteet - läbi jää vajunud patsiendi päästmiseks pole meil ressurssi ega väljaõpet.
Clinical pitfall: hüpotermias patsienti tuleks liigutada minimaalselt, kuna tal on suur risk VF tekkeks.
Elustamise iseärasused hüpotermia korral
Anamnees
Ürita mõista, mis juhtus. Uppunud patsiendi korral katsu koguda infot, kas ja millal tekkis asfüksia? Uppunud ning seejärel jahtunud patsiendi prognoos on halvem, kui esmalt jahtunud ja seejärel vee alla vajunud patsiendi prognoos (vt ka HOPE skoor).
Elustamise situatsioonis ei ole patsiendi soojendamine esimene prioriteet kiirabietapis, kuna hüpotermia on organismi kaitsev ning kiirabis puuduvad efektiivsed vahendid patsiendi soojendamiseks. Sellegipoolest soovitame kasutada eelmainitud meetodeid soojuskao vähendamiseks, kui need ei lükka edasi patsiendi transporti.
Patsiendi käsitlus
1. Otsi elutunnuseid. Raskes hüpotermias inimene võib tunduda surnuna, kuid siiski jääda ellu eduka elustamise abil. Kontrolli elumärke ühe minuti jooksul. Elutunnused hõlmavad järgmist: A, V või P AVPU skaala järgi (ärkvel, reageerib verbaalsetele stiimulitele, reageerib valule, ei reageeri) või Glasgow koomaskaala >3, mis tahes nähtav liigutus, hingamistegevus või palpeeritav unearteri või reiearteri pulss (NB! Pane tähele, et hüpotermias patsiendil on pulsi leidmine väga keeruline, võta selleks aega kuni 60 sekundit). Kasuta kardiomonitori, EtCO₂ mõõtmist ja võimalusel ka ultraheli. Kui elutunnused puuduvad, siis alusta kaudse südamemassaažiga.
2. Kui patsiendi kehatüve temperatuur on esmaselt <30 kraadi ning KAMO-l on VF või pulsita VT, siis teosta defibrillatsioon, kuid maksimaalselt kolm korda. Neljanda defibrillatsiooni võib teostada siis, kui patsiendi kehatüve temperatuur on >30 kraadi (enamasti saavutatakse see haiglas). Defibrillatsioon ei ole sellise kehatüvetemperatuuri juures prioriteet, kuna tõenäosus, et isegi ROSCi tekkel see jääb püsima on üliväike.
3. Taga avatud hingamisteed.
4. Kui patsiendi kehatüve temperatuur on <30 kraadi, siis ükski ravim näidustatud ei ole. Ravimite metabolism hüpotermias aeglustub, mis võib viia manustatud ravimite potentsiaalselt toksiliste plasmakontsentratsioonideni. Tõendid ravimite efektiivsuse kohta raskes hüpotermias on piiratud ja põhinevad peamiselt loomkatsetel. Seetõttu on kokku lepitud, et alla 30 kraadise kehatüvetemperatuuriga elustamisel ravimeid manustama ei pea.
5. Kui hüpotermias patsiendi kehatüve temperatuur on >30 kraadi, siis adrenaliini manusta 6-10 minutiliste intervallidega (ehk kaks korda pikema aja tagant kui tavaolukorras).
6. Transpordi patsient esimesel võimalusel ECMO võimekusega haiglasse (Põhja-Eesti Regionaalhaigla või Tartu Ülikooli Kliinikum). Hüpotermia korral aeg ECMOni võib olla kuni 6h (tavalise elustamise korral 1h). Transpordi ajal taga võimalusel pidev südamemassaaž (LUCAS, AutoPulse).
Raske hüpotermia korrall <28 °C kehatemperatuuriga südameseiskusega patsientidel võib kasutada viivitusega elustamist (CPR), kui elustamine sündmuskohal on liiga ohtlik või teostamatu. Kui pidev elustamine pole võimalik, võib rakendada vahelduvat elustamist - 5 minutit elustamist ja 5 minutit pausi. Kui kehatüvetemperatuur on alla 20 kraadi, siis 5 minutit ja 10 minutit pausi. Võimalusel aga eelistada alati mehhaanilist rindkere kompressiooni vahendit (LUCAS).
Lisaks toome välja, et elustamise ajal madal EtCO2 näit (<10mmHg) ei viita patsiendi halvale prognoosile ROSC osas, vaid on seotud hüpotermiast tingitud ainevahetuse langusega.
NB! Juhendite järgi rindkere kompressioonide ja ventilatsiooni sagedus peaks järgima standardset elustamise (ALS) algoritmi nagu normotermiliste patsientide puhul.
Olukorrad, kus kaudne südamemassaaž ei ole näidustatud:
- Ilmselgelt eluga kokkusobimatud vigastused - dekapitatsioon, kehatüve transektsioon, terve keha lagunenud.
- Varasemalt vastu võetud DNR otsus.
- Külmunud rindkere, millele pole võimalik teostada südamemassaaži.
- Jää, lumi hingamisteedes/suus
Kui raskes hüpotermias patsient on teadvuseta, tal puudub palpeeritav pulss, kuid on olemas hingamine ja kardiomonitoril rütm, mis on potentsiaalselt perfundeeriv (nt bradükardiline kitsa kompleksiga rütm), siis on lubatud südamemassaažiga mitte alustamine ja olukorra tõlgendamine sügava hüpotensioonina. Vajadusel veendu südameseiskuses ultraheli abiga. Andmeid selle kohta on vähe, kuid on teooria, et hüpotermias patsiendil tagab antud rütm vajaliku perfusiooni, mis potentsiaalselt oleks häiritud kaudse südamemassaažiga.
Pilt2. ERC juhusliku hüpotermia elustamise juhend.
Hüpotermia on organismi kaitsev ning hüpotermias patsiendi elustamine peaks toimuma kauem, kui me tavaolukorras seda teeme. Hüpotermias patsienti tuleb elustada nii kaua, kuni ta on saavutanud temperatuuri >32 kraadi. Seega haiglaeelselt hüpotermias patsiendi elustamist ei tohiks lõpetada.
Hospitaliseerimine
Haigla valikul lähtu patsiendi üldseisundist ja situatsioonist. Soovitame kaaluda ka kerge hüpotermiaga patsiendi hospitaliseerimist kõrgema etapi haiglasse, kuna nende üldseisund võib järsult halveneda. Kahtlusel konsulteeri reanimobiiliarstiga. Mõõduka ja raske hüpotermiaga patsient hospitaliseeri regionaalhaiglasse (PERH või TÜ Kliinikum). Teavita vastutavat EMO arsti ette raske patsiendi saabumisest.
Clinical pearl: kui patsiendi kehatüve temperatuur on <30 kraadi, siis tohib defibrillatsiooni teostada vaid kolm korda ning ravimeid manustada ei tohi.
Clinical pearl: hüpotermiast põhjustatud südameseiskuse korral transportida patsient koheselt ECMO võimekusega haiglasse (aeg ECMOni võib olla kuni 6h).
Clinical pitfall: haiglaeelselt hüpotermias patsiendi elustamist ei tohiks lõpetada (elustamise võib lõpetada siis, kui kehatüve temperatuur on >32 kraadi).
Käsitlus erakorralise meditsiini osakonnas
Dokumenteerida patsiendi kehatüve temperatuur (kõige usaldusväärsem meetod on mõõta söögitorust) ning jälgida seda kogu käsitluse käigus, et vältida iatrogeenset hüpertermiat.
Patsiendi soojendamine:
- Passiivne väline soojendamine - kirjeldatud eelnevalt patsiendi käsitluse all. Passiivne soojendamine nõuab piisavat füsioloogilist reservi, et tekitada soojust värinatega või suurendades ainevahetuse kiirust. Seega pane tähele, et vanurid sagedamini vajavad aktiivset soojendamist.
- Aktiivne väline soojendamine - nt soojad tekid, soojenduspadjad, otsene soe õhk (nt Bair Hugger).
- Soe hapnik, soojad lahused - kasutusel lisavõtetena, kindlasti ei tohiks neid ainsate võtetena kasutada, kuna nende toime pole nii suur. Eeskätt hoiavad ära soojuskadu. Soojad lahused ei oma toimet temperatuuri tõstmisele, kuid samas on oluline eelistada sooja lahust tavalahusele, kuna viimane võib kehatüve temperatuuri langetada. Soojendatud infusioonilahus on efektiivseim, kui seda kanda üle kiire infusiooni või boolussüstetena, kuna toatemperatuuril jahtub vedelik infusiooniliinis kiirelt.
- ECLS (extracorporeal life support) - venoarteriaalne ECMO, mis tagab ühtaegu nii oksügenisatsiooni, hemodünaamika toe ning kiire ülessoojendamise võimaluse.
Patsiendi prognoosi hindamiseks võib kasutada HOPE skoori (Ηуpоthеrmiа Outcome Prediction After ECLS), mis hindab patsiendi tõenäosust jääda ellu. Seda skoori kasutatakse, et hinnata hüpotermilises südameseiskuses patsientide “sobivust” ECLS võtetele. Skoor võtab arvesse järgmiseid parameetreid:
- sugu
- vanus
- hüpotermia koos asfüksiaga
- kaaliumitase
- elustamisvõtete rakendamine minutites
- patsiendi kehatüve temperatuur
Analüüsid (nimekiri ei ole ammendav):
- hemogramm
- biokeemia (elektrolüüdid, neerufunktsioon, maksanäitajad, glükoos, lipaas, lihaslagumarkerid, vajadusel lisaanalüüsid vastavalt anamneesile)
- etanool
- protrombiiniaeg (PT), aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg (aPTT), INR ja fibrinogeen
- Astrup (uncorrected ehk temperatuuri parandamata)
Mida tähele panna hüpotermia korral?
Analüüside interpreteerimisel
- Hematokrit suureneb 2% iga 1°C temperatuuri languse kohta. Tavapäraselt normaalne hematokrit on raskekujulise hüpotermia korral ebanormaalne.
- Hüübimistestid – hüpotermia põhjustab hüübimiskaskaadis osalevate ensüümide pärssimist, mis viib verejooksu kalduvusele. Kuna hüübimistestid, nagu PT ja aPTT, tehakse temperatuuril 37°C, annavad laborid sageli eksitavalt normaalseid tulemusi, hoolimata ilmse in vivo hüübimishäire olemasolust.
- Astrup - ravi tuleks suunata temperatuurile korrigeerimata arteriaalse veregaasi (ABG) väärtuste alusel. Hüpotermias patsiendil on väiksem hapniku vajadus ning vähenenud CO2 produktsioon ehk mehhaanilisel ventilatsioonil haigel on soovitus võtta sagedasti astrupe, et vältida üleventileerimist.
EKG muutused hüpotermia korral:
- Pikenenud PR, QRS ja/või QT intervall
- T-saki inversioon
- Osborni J-laine (vt pilt 2) - mitte ajada segi J-punktis oleva ST-segmendi elevatsiooniga
- Bradükardia, KVA
Pilt 3. Osborni J-laine.
NB! Kiirabietapis EKG tegemine hüpotermias patsiendile näidustatud ei ole, kui ei esine kahtlust ägedale koronaarsündroomile.
Uuringud EMOs
Uuringud EMOs sõltuvad suuresti anamneesist, kliinilisest leiust. Võimalikud vajalikud uuringud (nimekiri ei ole ammendav):
- Rö-thorax - aspiratsioonipneumoonia, kopsupais, kopsuturse
- KT natiiv peast - juhul kui patsiendil esineb teadvushäire ning on alust arvata, et see pole hüpotermiast põhjustatud
- Trauma KT - punase trauma mehhanismiga patsientidel
Võimalikud tüsistused, hüpotermiaga patsiendi käsitlusel:
- Hüpotensioon - mõõduka/raske hüpotermiaga patsientidendid muutuvad sagedasti ebaproportsionaalselt hüpotensiivseks dehüdratatsioonist ning vedelikukaost interstitsiaalsesse ruumi. Esmavalik on isotooniline kristalloidlahus. Patsiendid võivad vajada vasopressoreid, esmavalik on noradrenaliin.
- Südameseiskus - käsitlus eelnevalt kirjeldatud.
- Hüperglükeemia ja pankreatiit - hüperglükeemia püsimine pärast patsiendi ülessoojendamist võib viidata pankreatiidile või diabeetilisele ketoatsidoosile. Insuliin ei avalda toimet, kui kehatüve temperatuur on <30 kraadi.
- Koagulopaatia - hüpotermiast tingitud koagulopaatia ravi on patsiendi soojendamine. Hüübimisfaktorite manustamine toimet ei oma.
- Rabdomüolüüs, organpuudulikkus - võivad tekkida eeskätt patsiendi soojendamisel.
- Takotsubo kardiomüopaatia
Clinical pearl: kasutada võib HOPE skoori, et hinnata hüpotermilises südameseiskuses patsientide “sobivust” ECLS võtetele.
Clinical pitfall: hüpotermias patsiendi koagulopaatia ravi on soojendamine - hüübimisfaktorite manustamine toimet ei oma.
Take home messages:
- Hüpotermilise patsiendi elustamisel on tõenäosus taastumiseks hea, kui hüpotermia on südameseiskuse põhjuseks.
- Kiirabietapis on hüpotermilise patsiendi käsitluses kesksel kohal õrn ümberkäimine patsiendiga ja edasise soojuskao vältimine.
- Hüpotermias patsienti tuleb elustada pikemalt, sh aeg ECMO-ni võib olla pikem. Hüpotermilise südameseiskusega patsiendiga tuleks liikuda elustades regionaalhaiglasse.
- Kui patsiendi kehatüve temperatuur on <30 kraadi, siis elustamise olukorras ravimeid ei kasutata.
- Mõõduka ja sügava hüpotermia korral on risk südameseiskuse tekkeks suur ning patsient tuleks transportida regionaalhaiglasse.
Suur-suur aitäh kõigile, kes avalikule salvestusele kohale tulid! Teiega oli äge!
Kasutatud kirjandus:
European Resuscitation Council Guidelines 2021: Cardiac arrest in special circumstances.
Tintinalli, J. E. et al. 2020. Tintinalli’s Emergency Medicine. A Comprehensive Study Guide.
Zafren, K. 2024. Accidental hypothermia in adults: Clinical manifestations and evaluation. UpToDate.
Zafren, K. 2024. Accidental hypothermia in adults: Management. UpToDate.
Reinhard, V. et al. 2021. Kiirabi tegevusjuhend. Teine, parandatud trükk.
Kooskora, E-L. 2024. Kuumarabandus. Konspekt. https://deltakutse.ee/kuumarabandus
Brugger, E. 2021. Mountain Emergency Medicine.
Narimatsu, E. 2019. Takotsubo cardiomyopathy developed during rewarming of accidental hypothermia with extracorporeal membrane oxygenation. National Library of Medicine. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6442525/
Kirjuta meile
Kas Sul tekkis selle teemaga küsimusi või on Sul meile lihtsalt ideid või soovitusi? Saad need kõik kirja panna siia ning vastame esimesel võimalusel :)
Suur aitäh kirja eest! Vastame esimesel võimalusel :)
