Hambatraumad
Konspekt tehtud dr Anna Firsova juhendi alusel
Traumaatilised hambavigastused moodustavad märkimisväärse osa kehavigastustest. Maailmas on traumaatiliste hambavigastuste levimus jäävhammaskonnas 15,2%, piimahammaskonnas 22,7%, seega kiirabisituatsioonis on tõenäosus antud probleemiga kokku puutuda üpris kõrge.
Antud konspektis keskendume vaid hambatrauma käsitlusele ning traumakannatanu algoritmi siin ei maini – kuid eeldame siiski, et vastavasisulisel kutsel tuleb lähtuda ABCDE printsiibist ning siduda sinna sisse ka hambatrauma käsitlus. Konspekti sisu ei ole suunatud ainult tervishoiutöötajatele, vaid kõigile, kes soovivad end harida hambatrauma esmaabi teemal.
Hambatraumasid võib juhtuda igas vanuses ning nende riskitegurid ja tekkepõhjused on järgmised:
- tahtmatud traumad (kukkumine, libisemine)
- tahtlikud traumad (löögid)
- kontaktspordialad
- ekstreemspordialad
- tahkete esemete (nt jääkuubikute, pliiatsi) närimine
- hammastega joogipurkide, pudelite ja toidupakkide avamine
- hamba kinnituskoe haigused (nt parodontiit) ja hambakaaries
- hambumushäired
- keele- ja huuleneedid
Traumaatiline hambavigastus on aegkriitiline seisund, kus on oluline kiire ja õige käitumine ning kiirabietapis saame potentsiaalselt päästa patsiendi hamba ja naeratuse. Seega hambatrauma saab olla samuti deltakutse.
Traumaatilisi hambavigastusi võib jagada kolmeks:
1. Avulsioon – kui hammas tuleb välja koos juurega
2. Luksatsioon – kui esineb traumajärgne hamba asendi muutus
3. Kroonimurd – kui eemaldub osa hambakroonist
1. Avulsioon (diagnoosikood S03.2)
Avulsiooni korral eemaldub hammas täielikult oma hambasombust ehk alveoolist. Alveool võib jääda tühjaks või täituda verehüübega.
Esmaabi algab tuvastamisest, kas avulseerunud hammas on piima- või jäävhammas. Piimahambad on üldiselt üsna väikesed, sirge lõikeservaga ja kannatanu on tavaliselt noorem kui 6-aastane. Jäävhammas on laiem ja lõikeserv on sakiline (vt foto 1).
Foto 1. Jäävhammas (J), piimahammas (P).
Jäävhamba avulsioon
Jäävhamba avulsiooni korral on tegemist kiireloomulise seisundiga, kus tuleb kohe teostada hamba replantatsioon – avulseerunud jäävhamba prognoos sõltub suurel määral sellest, kui kaua see oli alveoolivälises keskkonnas ja ka suuvälisest keskkonnast. Viivitamine replantatsiooniga suurendab tüsistuste riski. Replanteerida tuleb ka horisontaalse juuremurru tõttu avulseerunud jäävhammas.
Kuidas teostada jäävhamba replantatsiooni?
1. Otsida üles avulseerunud jäävhammas
2. Kui hammas on leitud, siis hammast tuleb sõrmedega hoida ainult hamba krooniosast (laiem osa) – hamba juurepinda ei tohi katsuda
3. Kui hammas on must, siis tuleb see ettevaatlikult loputada piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu süljega, hammast ei tohi puhastada mehaaniliselt või desinfitseeriva vahendiga
4. Motiveerida patsienti asetama hammast ettevaatlikult oma kohale tagasi või teha seda ise
5. Patsiendile asetada suhu marli ning patsient peaks seda kahjustunud hammastega õrnalt hammustama, et hoida hammast õiges asendis
6. Kui replantatsioon õnnestus, siis patsient peab ise pöörduma hambaarstile esimesel võimalusel, soovituslikult 24 tunni jooksul.
NB! Kui jäävhamba replantatsioon ei ole kohe võimalik/ei õnnestu, siis on väga oluline asetada hammas võimalikult kiiresti transportlahusesse, et vältida hambajuure kuivamist. Dehüdratsioon hakkab tekkima paari minuti jooksul, seega on vaja kiiresti tegutseda. Hammast tuleb hoida piimas, füsioloogilises lahuses või kannatanu süljes. Vees ei tohi avulseerunud hammast hoida!
Juhul kui esineb jätkuv verejooks, siis immutada marlitampoon 5-10ml traneksaamhappega ning hoida seda kahjustunud piirkonnas ~30 minutit.
Foto 2. Avulsiooni järgne replantatsioon.
Mis on replantatsiooni vastunäidustused?
- hamba ulatuslik kahjustus
- patsient ei ole koostöövõimeline
- patsiendil raske kognitiivne häire, immuunpuudulikkus või raske kardiaalne haigus
Avulseerunud jäävhammaste prognoos sõltub hambajuure arengustaadiumist ja juurepinnal olevate periodontaalligamendi (PDL) rakkude seisundist. PDL-rakkude elumus sõltub ekstraalveolaarsest ajast ja transportlahuse tüübist. Kui ekstraalveolaarne kuiv aeg ületab 30 minutit, siis enamus PDL-rakkudest ei ole elujõulised. Seega sõltub avulseerunud hamba prognoos suurel määral hamba käsitlemisest ja esmaabi osutamise kiirusest õnnetuskohas. Prognoosi hindamiseks ja raviplaani valimiseks on vajalik põhjalik anamnees ning ekstraalveolaarse ja kuiva aja dokumenteerimine.
Kuigi rõhutame siin, et oluline on ülikiire tegutsemine, siis viime tähelepanu ka sellele, et sõltumata sellest, kui kaua on hammas suust väljas olnud, on hamba replantatsioon alati vajalik. Ka halva prognoosiga replanteeritud hammas parandab esteetilist ja funktsionaalset aspekti.
Milline peaks olema replantatsiooni järgne tegevus EMOs?
Erakorralise meditsiini osakonnas tuleks hamba avulsiooni korral patsiendile ordineerida profülaktiline antibiootikumravi ja kontrollida patsiendi vaktsineeritust teetanuse suhtes:
- amoksitsilliin 500mg või amoksitsilliin/klavulaanhape 500/125mg iga 8h järel, 7 päeva; lapsed: amoksitsilliin 40mg/kg/ööpäevas jagatud 3 annuseks (max 1-2g ööpäevas);
- penitsilliini allergia korral klindamütsiin 300mg iga 8h järel, 5 päeva; lapsed: 10-25mg/kg/ööpäevas jagatud 3 annuseks (max 1800mg ööpäevas);
- vajadusel teostada vaktsineerimine teetanuse suhtes.
Piimahamba avulsioon
Erinevalt jäävhamba avulsioonist, ei tohi piimahammast alveooli tagasi asetada ehk replanteerida, sest see võib kahjustada luu sees paiknevat jäävhammast. Veritsuse peatamiseks kasutada marlitampooni. Patsient suunata hambaarstile, sest puuduva piimahamba korral tuleb teostada röntgenülesvõte, kindlustamaks, et hammas pole intrudeerunud luu sisse ega pole tegemist juuremurruga.
Clinical pearl: jäävhamba replantatsioon on lihtne protseduur, mis ei vaja tuimestust ning seda peaks iga kiirabitöötaja oskama (ja julgema) teha – hambajuur kuulub hambasompu ning läheb sinna kergesti sisse, kui proovida.
Clinical pitfall: avulseerunud piimahammast ei tohi replanteerida, sest see võib kahjustada luu sees paiknevat jäävhammast.
2. Luksatsioon (diagnoosikood S03.2)
Luksatsiooni korral võib hammas nihkuda alveoolist välja, alveooli sisse/ette/taha või külgsuunas (vt foto 3).
Mis on luksatsiooni käsitlus?
- motiveerida patsienti või proovida ise õrnalt hammast algsesse asendisse tagasi asetada (kuid see ei pruugi alati õnnestuda);
- patsient peab õrnalt hammustama marli kahjustunud ülemiste ja alumiste hammaste vahele;
- patsient peab ise kohe või hiljemalt 24 tunni jooksul pöörduma hambaarsti vastuvõtule.
Foto 3. Luksatsiooni erinevad tüübid.
3. Kroonimurd (diagnoosikood S02.5)
Kroonimurru korral tekib emaili-dentiini kadu, kuid hamba liikuvust ei esine ja hammas on samas asendis hambakaares (vt foto 4).
Mis on kroonimurru käsitlus?
- otsida üles murdunud hambaosa ning asetada see piima, füsioloogilise lahuse või patsiendi enda sülje sisse; taaskord ei tohi hammast puhastada desinfitseeriva lahusega;
- patsient peab ise esimesel võimalusel pöörduma hambaarsti vastuvõtule.
Panna tähele seda, kui hambakillud on kadunud ning patsiendil on pehmete kudede haav (nt huules), siis enne haava õmblemist tuleb palpatoorselt ja vajadusel röntgenuuringuga veenduda, et hambakillud ei ole sattunud pehmetesse kudedesse. Hambakildude aspiratsiooni kahtlusel teha ka rindkere röntgenuuring.
Clinical pearl: kroonimurru käsitluse korral tasub hoolega otsida murdunud hambaosa ning säilitada see lahuses.
Clinical pitfall: kui hambamurru korral on hambakillud kadunud, siis peab veenduma, et need poleks sattunud pehmetesse kudedesse (nt huulehaava sisse).
Kuhu hambatrauma korral pöörduda?
Vältimatu hambaravi saamiseks tuleb pöörduda Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuste poole, sest Tervisekassa maksab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud vältimatu abi teenuse eest ainult oma lepingupartneritele. Järelravi, sh juureravi on täiskasvanud patsiendi jaoks tasuline. Alla 19-aastaste hambaraviks tuleb pöörduda laste hambaravi lepingupartnerite poole (osutavad ka lastele erakorralist abi).
Tervisekassa partnerid leiab siit: https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid.
Täiskasvanute vältimatut hambaravi pakuvad riigipühadel ja nädalavahetustel:
TÜ Kliinikum Stomatoloogia kliinik
731 9100, kliinikum.ee/stomatoloogia
E-R 7:30-19:00, L-P 9:00–13:00
SA Tallinna Hambakliinik
1920, hambapol.ee
E-R 8:00-20:00, L 9:00–15:00, P 9:00–14:00
Läänemere hambakliinik
660 0460, laanemerehambakliinik.ee
E-R 8:00-20:00, L 9:00-18:00
Take home message:
- Hamba avulsioon on aegkriitiline seisund ning igaüks peaks oskama hamba replantatsiooni teostada, kuna see võib päästa patsiendi hamba ja naeratuse.
- Avulseerunud jäävhammast võib puhastada vaid füsioloogilise lahuse, piima või patsiendi oma süljega ning kindlasti tuleb vältida mehhaanilist puhastamist ning desinfitseerivate vahendite kasutamist.
Kasutatud kirjandus:
Firsova, A. “Hambatrauma erakorraline abi”. Konspekt.
Lepik, T. 2023. “Hambatrauma erakorraline abi”. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravijuhend.
Kui Sul on antud teema kohta küsimusi, siis kirjuta need siia.
