Suitsiidikatsega patsient
Konspekti koostas Eva-Lotta Kooskora
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) alusel sureb maailmas üle 700 000 inimese aastas suitsiidi tagajärjel. Siin tuleb arvesse võtta, et seejuures on suitsiidikatseid märkimisväärselt rohkem - Ameerika Ühendriikide statistika alusel on enam kui 30 suitsiidikatset ühe surmaga lõppeva suitsiidi kohta, mis näitab, kui aktuaalne antud teema on. 15-29-aastaste noorte seas on surm suitsiidi tõttu neljas surma põhjus. Eelnevat arvesse võttes on suitsiid tõsine rahvatervise probleem, kuid seejuures rõhutame, et suitsiide saab ennetada. Uuringud on näidanud, et paljud enesetapu teinud inimesed on sellele eelnenud kuul käinud tervishoiutöötaja jutul. Sellepärast on tervishoiutöötajatel enesetapuriskis patsientide tuvastamisel, hindamisel ja toetamisel tähtis osa.
Antud konspektis keskendume suitsiidiriskiga patsiendi käsitlusele kiirabietapis.
Enesetapu riskifaktorid:
- varasemad enesetapukatsed;
- depressioon;
- alkoholi või narkootikumide tarbimine;
- muud vaimse tervise häired, näiteks psühhoos või bipolaarne häire;
- suur emotsionaalne pinge;
- krooniline valu või haigus;
- trauma (nt seksuaalne või isikutevaheline vägivald, sõda, väärkohtlemine, diskrimineerimine);
- hiljutine kaotus (nt töö kaotus, lein, suhte purunemine);
- rahalised raskused.
Käsitlus
Kutsele, kus patsient on üritanud sooritada enesetappu või väljendab selgeid enesetapumõtteid ning ta on somaatiliselt heas üldseisundis, ei saa rigiidselt läheneda ABCDE algoritmi alusel (kui just patsiendi üldseisund järsult ei halvene). Sellistel kutsetel on oluline saavutada hea kontakt patsiendiga ning mitte hakata koheselt elulisi näitajaid mõõtma.
Kui tegu on suitsiidikatse sooritanud patsiendiga või kõrge suitsiidiriskiga patsiendiga, siis on oluline hea usaldusliku suhte loomine. Saabudes sündmuskohale, tuleb end tutvustada (võib kasutada ka näiteks ainult eesnime, et patsiendiga paremat kontakti saada) ning rahulikult patsiendiga suhelda. Kindlasti võtta arvesse ka seda, et mõni patsient ei soovi vastassoost isikuga rääkida (nt anamneesis ahistamine, seksuaalvägivald) ja võimalusel see probleem lahendada. Patsiendiga suhtlemisel ei tohiks teda kuidagi süüdistada, tema probleeme väiksustada vms. Oluline on kuulamine, valideerimine. Kindlasti tuleks selliste kutsete korral rääkimise ajal vältida tahvelarvutis dokumenteerimist - vastasel juhul tekitab see patsiendile tunde, et teda ei kuulata, ta ei ole tähtis vms.
Oluline on saada ka sündmuskohast ülevaade - kes on ruumis, kas keegi on patsiendile potentsiaalselt ebameeldiv? Vajadusel võib patsiendiga suunduda teise tuppa vestlema või paluda lähedastel/brigaadiliikmetel (kui olukord on ohutu) mujale minna. Mõnel juhul aitab see patsiendil ennast kergemini avada. Võib näiteks kaasata patsiendi lähedase inimese (nt noore puhul lapsevanema), kellega neil on hea suhe ning ka see võib aidata neil ennast kergemini väljendada.
Patsiendiga tuleks suhelda avatud küsimustega ning uurida, mida patsient ise praegu kõige rohkem vajaks. Kui patsiendiga on hea suhe saavutatud, saab ka elulisi näitajaid mõõta. Seejuures on oluline patsienti informeerida, mida ja miks me tegema hakkame, et miski ei tuleks tema jaoks üllatusena ning ei oleks patsiendile ebameeldiv.
Clinical pearl: selleks, et patsiendiga saavutada usalduslik suhe, on oluline tagada tema jaoks turvaline ruum.
Clinical pitfall: vältida patsiendi süüdistamist.
Patsiendi hospitaliseerimine
Kui patsient on sooritanud enesetapukatse, vajab ta kindlasti kiirabi poolt hospitaliseerimist. Olenevalt tema üldseisust ning anamneesist, tuleks patsient hospitaliseerida kas erakorralise meditsiini osakonda (nt vigastused, mürgistused) või psühhiaatriakliinikusse (enne konsulteerida valvepsühhiaatriga). Samuti tuleks kaaluda hospitaliseerimist nende patsientide puhul, kellel on väga selge plaan enesetapuks - mida täpsem on patsiendi enesetapuplaan, seda ohtlikum ta endale on.
Kui kutsel selgub, et tegemist on joobes patsiendiga ning ta on enesele ohtlik, siis tuleks patsient suunata esmalt politseiga arestimajja. Seda eeldusel, et patsient on kiirabi poolt uuritud ning välistatud on võimalikud erakorralised somaatilised haigused. Kui kainenemise järgselt patsient jätkuvalt väljendab suitsiidimõtteid, siis tuleb ta suunata valvepsühhiaatri kabinetti - see info edastada politseile.
Mõnel juhul on võimalik suurenenud suitsiidiriskiga patsient ka koju jätta, kuid see sõltub suuresti anamneesist ja patsiendi tugivõrgustikust. Patsiendi koju jätmisel peame veenduma, et tal ei ole plaani end vigastada/endalt elu võtta või ei oleks võimalust ennast kahjustada (kuigi me ei saa selles kunagi kindlad olla). Sellised patsiendid võiksid olla need, kellel on hea tugisüsteem - näiteks neil on olemas lähedane (lapsevanem, sõber, õde-vend vms), kes saab järgnevatel päevadel nendega koos olla ning veenduda, et midagi ei juhtuks (nt kõrvaldada võimalikud enesetapuvahendid). Kui lähedane pole antud teemaga kursis, siis tuleks neid nõustada. Selgitada lähedasele, kuidas tema saaks patsiendile toeks olla. Oluline on rõhutada, et lähedane ei tohiks patsiendile liigseid hinnanguid anda, patsiendi tundeid tühistada, vaid pigem peaks lihtsalt kuulama patsienti. Kindlasti ei tohiks lähedane (ega ka me ise) patsiendi muret väiksemaks või väheoluliseks teha. Võimalusel võib näiteks lähedase suunata järgnevale lehele, kust ta saab näpunäiteid, kuidas toeks olla ning saab ennast antud teemal rohkem harida: https://peaasi.ee/kuidas-aidata/.
Peaasi kodulehel on olemas ka abivahend, mida saab kasutada enesetapuriski hindamiseks: https://peaasi.ee/enesetapuriski-hindamine/ ning suitsiidiriski skriinimise abivahendi leiab ka järgnevalt leheküljelt: https://www.nimh.nih.gov/sites/default/files/documents/research/research-conducted-at-nimh/asq-toolkit-materials/asqtranslations/asq-estonian-translation.pdf
SIiski tuleb rõhutada, et pole olemas ideaalset hindamisvahendit, mille alusel saaks öelda, mis on patsiendi risk teatud aja jooksul teha enesetapukatse. Seega tuleb iga kutse juures individuaalselt hinnata riski (võttes arvesse riskifaktoreid), olemasolevat tugivõrgustikku ja otsustada, kas ta vajab hospitaliseerimist või mitte. Vajadusel saab alati konsulteerida valvepsühhiaatriga.
Rohkem infot suitsiidi teemadel Peaasi kodulehel (näpunäiteid nii patsiendile, lähedastele, tervishoiutöötajatele ja teistele): https://peaasi.ee/teema/probleemid/suitsiid/.
Clinical pearl: suitsiidikatse teostanud patsient vajab kiirabi poolt hospitaliseerimist.
Clinical pitfall: olla ettevaatlik kõrge suitsiidiriskiga patsientide koju jätmisel - mida täpsem on patsiendi enesetapuplaan, seda suurema tõenäosusega ta seda teeb.
Kust saada abi?
Kiirabi: 112 (24h)
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24 ning hingehoidjad kell 16-24)
Psühhiaatriakliinikud:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Take home messages:
- Suitsiidikatse korral tuleb patsient kindlasti hospitaliseerida (vastavalt olukorrale kas erakorralise meditsiini osakonda või psühhiaatriakliiniku valvetuppa).
- Suitsiidikatse sooritanud või kõrge suitsiidiriskiga patsiendiga vestlemisel on oluline usalduslik suhe omavahel ning kindlasti ei tohi suhtuda neisse süüdistavalt ega nende probleeme väiksustada.
Kasutatud kirjandus
“Enesetappude ennetamine: teave tervishoiutöötajatele”. Maailma terviseorganisatsiooni juhis. https://peaasi.ee/wp-content/uploads/2020/02/222628-01_WHO_SUICIDE_PREVENTION_HEALTH-WORKERS-ET-191210a.pdf
Schreiber, J., Culpepper, L. 2024. “Suicidal ideation and behavior in adults”. UpToDate.
2023. “Suicide”. World Health Organization.
2020. “Suitsiidiriski skriinimise abivahend”. USA Riiklik Vaimse Tervise Instituut (NIMH). https://www.nimh.nih.gov/sites/default/files/documents/research/research-conducted-at-nimh/asq-toolkit-materials/asqtranslations/asq-estonian-translation.pdf?fbclid=IwAR2zhSK1Q_YLAiH-B8daPiN_fAsacgwC1rKjUrmEow_DSCvunRbOabZo_uY
Kui Sul on meie saatekülalistele küsimusi või ideid/soovitusi, siis kindlasti kirjutage meile :)
Suur aitäh kirja eest! Vastame esimesel võimalusel :)
