Deltakutse - Äge kõht

Äge kõht

Konspekti koostas dr Eva-Lotta Kooskora ja dr Jonne Rooma

Märts 2026

Sissejuhatus

Kõhuvalu on üks sagedasemaid põhjuseid kiirabi kutsumiseks või erakorralise meditsiini osakonda pöördumiseks. Kõhuvalu võib olla mööduv, mitte eluohtlik ning sageli on mittespetsiifiline - põhjus ei selgu, kuid valuraviga probleem möödub. Samas võib kõhuvalu viidata ka ägedale patoloogiale, mis vajab kiiret sekkumist ja ravi. Järgnevas konspektis püüame selgeks teha need olukorrad, kus kiirabibrigaadina on vaja käituda kiiresti ja korrektselt. Definitiivne ravi toimub haiglas, enamasti on sekkumine kirurgiline

Anamnees

Põhjaliku anamneesi alusel tekivad sul võimalikud kõhuvalu põhjuseks oleva diagnoosi hüpoteesid juba enne patsiendi läbivaatust.

Mõtle järgmistele teemadele patsiendilt anamneesi kogudes:

- Valu

- Kestus - kas tegemist on ägeda patoloogiaga, mis vajab kohest käsitlust või kroonilise probleemiga, millega on võimalik ambulatoorselt tegeleda?

- Algus - kas järsk või pikaaegne?

- Lokalisatsioon - kas kindel piirkond või difuusselt? Kas valu kiirgub?

- Tugevus (kasuta NRS - numerical rating scale), kas saavutas maksimumi koheselt, ajapikku või on hootiselt tugevnev?

- Provotseeriv faktor - kas tekkis alkoholi tarvitamise või mõne toidu tarbimise järgselt?

- Kodune valuravi - mida ja kuidas on võetud ning kas sellel efekt valule on? Kas valuravimit on võetud õiges doosis?

Teised sümptomid - kas valuga kaasnevalt esineb ka muid kaebuseid?

- Kehatemperatuuri tõus, subfebriilne või febriilne palavik?

- Kas patsient on oksendanud, kas oksemassides on verd esinenud?

- Kõhutegevus - millal viimati kõht läbi käis, väljaheite värvus (pruun vs must), kas esineb värsket verd?

- Düsuurilised kaebused - kas esineb valulikkus, kipitus, veri uriinis?

- Lööbeelemendid - kas valu põhjuseks võiks olla ka nahahaigus?

- Kehakaalu langus - mis aja jooksul, kui palju ja kas oli tahtlik?

Varasem anamnees

- Kroonilised haigused - kas võivad maskeerida ägeda kõhu sümptomaatikat?

- Igapäevased ravimid - kas ravimitel võib olla kõrvaltoimed, mis tekitavad ägedat kõhtu?

- Varasemad kõhu radioloogilised uuringud - kas on teada sapikivid, neerukivid, kõhueesseina songad, kõhuaordi aneurüsm?

- Varasemad kõhuõõne operatsioonid - millised organid eemaldatud, võimalikud liited?

- Kahjulikud harjumused

Punased lipud, mille esinemisel vajab kõhuvaluga patsient kindlasti hospitaliseerimist:

- Ebastabiilne hemodünaamika, teadvushäire

- Febriilne palavik

- Järsk tugev valu, mis ei allu valuravimitele

- Positiivsed peritoneaalärritusnähud (nn laudkõva kõht)

- Puuduv või aeglustunud soole peristaltika

- Veri oksemassides või väljaheites, must väljaheide, kahtlus aneemiale

Clinical pearl: kõhuvalu põhjuse selgitamisel on anamnees olulise tähtsusega.

Clinical pitfall: normaalne kehatemperatuur ei välista võimalikku kirurgilist patoloogiat.

Clinical pitfall: krooniliste haigustega patsientidel (nt diabeet) ning eri patsiendigruppidel (nt eakad) ei pruugi kõhuvalu väljenduda ,,klassikaliselt” ning seetõttu tuleb nende käsitlusel ettevaatlikum olla.

Fotograaf: Martin Kaljuorg

Käsitlus

Kõhuvaluga patsiendi korral võime samuti lähtuda ABCDE printsiibist, nii saame patsiendi üldseisundist kiire ülevaate. Siinkohal mainime ära, et kõhuvaluga patsiendi kohta saab olulist infot juba enne, kui hakkame teda läbi vaatama. Patsiendi juurde saabudes pane tähele:

- Kas patsient tuleb ise uksele vastu või avab ukse keegi teine?

- Kui patsient liigub, siis kas ta näeb vaevatud välja, kõnnib ettekallutatult?

- Kas siirdumised (püsti tulemine, lamama minek jne) on vaevalised ja aeglased?

- Kas patsient on sundasendis, eelistab olla jalad kõveras?

- Kas patsiendil on igas asendis ebamugav, pidevalt oigleb, on rahutu?

A (airways) - hinda ning vajadusel puhasta, kaitse hingamisteid.

B (breathing) - vajadusel lisahapnik.

C (circulation) - vereringe hindamine: jälgi nahavärvi, kapillaartäituvust, pulssi magistraalarteritel ning vererõhku.

Siin toimub ka kõhu läbivaatus:

- Väline vaatlus - kas kõht on ettevõlvunud, puhitunud, nähtav song, nahavärvus (ikterus), varasemad operatsiooniarmid?

- Kõhu auskultatsioon (enne palpeerimist) - kas sooleperistaltika puudub/tavapärane/elavnenud?

- Palu patsiendil ise sõrmega näidata, kus on kõige valusam punkt - siis tead kõhu palpatsioonil, et jätad selle piirkonna katsumisel viimaseks (vastasel juhul võib valuliku piirkonna katsumine tekitada reaktiivse kaitsepinge).

- Kõhu palpatsioonil tee selgeks peamine valupunkt ning selle alusel tekivad ka diagnoosihüpoteesid.

- Kas peritoneaalärritusnähud on positiivsed?

Lisaks siin etapis vajadusel teostada DRE (digital rectal examination ehk digitaalne rektaalne läbivaatus). Panna tähele, kas läbivaatus on valus ning mis jääb kindale:

- Kas väljaheide on tavapärase värvusega või süsimust?

- Kas kindale jääb veri - on see hele või tume?

Kui patsient on šokis, siis alustada infusioonraviga, vajadusel alustada vasopressoorse raviga.

D (disability) - olenevalt patsiendi üldseisundist hinda neuroloogilist seisundit. Samuti mõõda veresuhkrut, vajadusel korrigeeri.

E (environment) - palaviku korral manusta antipüreetikume i/v.

Clinical pearl: patsiendi kõhuvalu kohta saame olulist infot juba patsiendile ,,peale vaadates”.
Clinical pitfall: kõhu palpeerimisel jäta kõige valusam koht viimaseks, kuna vastasel juhul võib tekkida reaktiivne kaitsepinge.

Ravi

Haiglaeelselt on peamine kõhuvalu ravi valu vaigistamine. Soovitame eelistada neid ravimeid, mida tunned ning mida oled harjunud kasutama. Valuvaigisti valikul lähtu ka patsiendi valuhinnangust (NRS ehk numerical rating scale ehk valu skaalal 0-10). Kui patsiendil on väga tugev valusündroom, siis tuleb alustada tugevamatest valuvaigistitest (opioidid, esketamiin) ning hiljem võib toetavaks raviks manustada paratsetamooli, NSAIDi.

Kõhuvaluga patsiendil tuleb kindlasti valuravi teha - ,,hirm”, et saame patsiendi valuvabaks ning haiglas tal enam valu pole, ei ole põhjendatud.

Kui hospitaliseerid kõhuvaluga patsiendi, kuna kahtlustad tal kirurgilist patoloogiat, siis tuleb ravimeid manustada intravenoosselt, mitte suukaudselt. Samuti ei tohi patsient enam süüa-juua.

Pane tähele, et valuvaigistite manustamine samuti annab meile infot olukorra tõsiduse kohta - kui patsiendile on manustatud suures koguses valuvaigisteid, kuid see valu ei vähenda, siis see peaks meid alarmeerima ning patsient vajab kindlasti hospitaliseerimist.

Clinical pitfall: kõhuvaluga patsient vajab valuravi! Selle tegemine haiglaeelselt ei raskenda diagnostikat EMOs.
Clinical pitfall: potentsiaalse kirurgilise patoloogiaga patsiendile ei tohi suukaudu ravimeid anda.

Diferentsiaaldiagnostika

Järgnevalt toome välja mõned sagedasemad kõhuvalu põhjused, millele võiks kiirabietapis mõelda. Kuid toome välja, et kiirabietapis ei ole oluline ega ka võimalik täpset diagnoosi panna - oluline on tunda ära patsiendid, kes vajavad hospitaliseerimist. Pea meeles, et kõik haigused ei ole alati klassikalise anamneesi ja kliinilise pildiga.

NB! Järgnev nimekiri ei ole ammendav.

Koletsüstiit – iseloomustab püsiv valu paremal roidekaare all ja/või epigastriumis, võib kiirguda ka selga. Lisaks võivad esineda palavik ja iiveldus/oksendamine. Sapikivi liikumine sapiteedes võib tekitada samas piirkonnas hootist mööduvat valu episoodi koos iivelduse/oksendamisega - sapikoolika, tavaliselt kestab kuni paar tundi. Sapikivide riskifaktorid: FFFF e F- tetraad:

Fat

Forty

Female

Fertile

Mesenteriaalisheemia – iseloomustab halvasti lokaliseeritav järsu algusega tugev kõhuvalu, mis allub ravimitele halvasti. Lisaks võivad esineda oksendamine ja kõhulahtisus. Kõht on palpatsioonil tavaliselt pehme. Haiguse arenedes (sooleisheemia kujunemisel) võib esineda meelena, positiivsed peritoneaalärritusnähud ja sepsis.

Pankreatiit – iseloomustab valu ülakõhus (sagedamini epigastrumis) kiirgumisega selga, kirjeldatakse kui vöötaolist valu. Kaasuvalt tavaliselt oksendamine, dehüdreeritus, isutus, tahhükardia.

Apenditsiit – iseloomustab liikuv kõhuvalu, mis esineb esmalt naba ümbruses ja hiljem lokaliseerub paremale alakõhtu. Lisaks võivad esineda ka palavik, isutus, iiveldus/oksendamine, kõhulahtisus, düsuurilised kaebused.

Iileus – iseloomustab tugev intensiivne difuusne kõhuvalu, mis võib olla püsiv või koolikuline. Kaasuvad sümptomid on oksendamine, meteorism, peristaltika puudumine, kõht ei ole läbi käinud.

Neerukoolika - iseloomustab järsku alanud kramplik hootine kõhuvalu, mis liigub küljest kubeme suunas. Patsiendid on rahutud, ei suuda head asendit leida. Kaasuvalt võib esineda iiveldus/oksendamine ja hematuuria.

Clinical pearl: haiglaeelses etapis ei ole oluline täpne diagnoos, vaid arusaamine, kas patsient vajab hospitaliseerimist.

Clinical pearl: ebaproportsionaalselt tugev kõhuvalu tagasihoidliku objektiivse leiuga peaks panema häirekellad tööle - tegu võib olla mesenteriaalisheemiaga, mis on aegkriitiline seisund.

Take home messages:

- Kõhuvaluga patsienti tuleb käsitleda süstemaatiliselt - nii anamneesi, läbivaatuse kui käsitluse puhul.

- Kiirabietapis on oluline tunda ära patsiendid, kes tingimata vajavad hospitaliseerimist ning tuleb tagada nende adekvaatne valutustamine.

- Eakatel ja krooniliste haigustega patsientidel võib kliiniline pilt olla atüüpiline/tagasihoidlik, mistõttu nende hospitaliseerimise lävend võib olla madalam.

Kasutatud kirjandus:

Tintinalli, JE et al. 2020. Tintinalli’s Emergency Medicine. A Comprehensive Study Guide.

Adlas, R et al. 2025. Kiirabi tegevusjuhised.
Penner, RM, Fishman, MB. 2026. Evaluation of the adult with abdominal pain. UpToDate.

Suur aitäh kõigile, kes meie avalikule salvestusele tulid! Hoia meie sotsiaalmeedial silma peal ning liitu meiega ka järgmisel korral :)

Fotograaf: Martin Kaljuorg

Liitu Deltakate uudiskirjaga

Kirjuta meile

Kas Sul tekkis selle teemaga küsimusi või on Sul meile lihtsalt ideid või soovitusi? Saad need kõik kirja panna siia ning vastame esimesel võimalusel :)