Elustamine 2026. aastal - mis on uut?
Konspekti koostas dr Eva-Lotta Kooskora ja dr Jonne Rooma
Veebruar 2026
Elustamisjuhised (advanced cardiac life support, ACLS) on viimaste aastakümnete jooksul arenenud ning tuginevad erineva tugevusega teaduslikele uuringutele ja ekspertide konsensusele. Ameerika Südameassotsiatsioon (American Heart Association) ja Euroopa Elustamisnõukogu (European Resuscitation Council) avaldasid uusimad elustamisjuhised 2025. aastal. Rõhutame, et tegu ei ole detailse elustamise algoritmiga, vaid järgnevas konspektis toome teieni vaid olulisemad muutused algoritmis.

Kui soovid end kurssi viia 2025. elustamisjuhistega, siis saad need endale alla laadida järgmisel lingil: https://www.erc.edu/download-centre/?languages=EN

Eestikeelsed kiirabi tegevusjuhised, sh elustamisjuhised saad alla laadida järgnevalt lingilt: https://kiirabi.ee/tegevusjuhised/. Kuid pane tähele, et KA tegevusjuhised tulid välja enne uusi elustamisjuhiseid ja seega võivad detailid erineda.
Peamised uuendused elustamise algoritmis võrreldes eelmise juhisega

Teadvusseisund elustamisel 
Elustamise ajal võivad tekkida teadvuse ilmingud ilma spontaanse vereringeta, mistõttu võib patsient abistajate tegevuse ebaefektiivseks muuta. Valu ja ebamugavustunde leevendamiseks mõtle vastavate ravimite manustamisele ka elustamise ajal. Kindlaid doose juhis välja ei too, soovitatakse kasutada kohalikke raskes seisus patsiendi käsitluse juhiseid. Eraldi on rõhutatud, et tuleks vältida ainult lihasrelaksantide manustamist. 
Tartu kiirabi varustuses olevad ravimid, mida saad kasutada:
midasolaam - 1-5mg i/v booluste kaupa
esketamiin - 0,1–0,25 mg/kg esmane doos, tiitri soovitud efektini
fentanüül - 50mcg i/v booluste kaupa
Defibrillatsioon elustamisel
Elustama minnes võib kohapeal kasutusel olla automaatne kehaväline defibrillaator (AED). Juhis soovitab sellisel juhul esmalt jälgida AED seatud intervalli ja sobival momendil üle minna enda monitorile. Uuringud on näidanud, et kardiomonitori/defibrillaatori kasutamisel on väiksemad pausid rindkere kompressioonides ja parem tarkvara südamerütmi kuvamisel. Meditsiinitöötajana peaksime oskama kasutada nii AED-d kui ka kardiomonitori elustamisel.
Ventrikulaarse fibrillatsiooni (VF) korral tuleb teostada kohene defibrillatsioon sõltumata rütmi amplituudist. Eelmises juhises soovitati jätkata rindkere kompressioonidega, kui oli kahtlus asüstoolia ja madala amplituudiga VF vahel.

Refraktaarne VF on olukord, kus rütm püsib pärast kolmandat või enamat defibrillatsiooni. 
Eelmise juhendiga sarnaselt soovitatakse mõelda defibrillatsiooni muutmise võimalustele: 
1) kontrolli, kas monitoril on suurim võimalik energia defibrillatsiooniks
2) kontrolli, kas labade asetus on õige (eriti rõhutatakse lateraalse laba asetust - keskaksilaarljoonel)
3) muuda defibrillatsiooni vektorit - antero-lateraalsest labade asendist antero-posterioorsele. Mõtle läbi, millisel hetkel ja kuidas muudad labade asendit võimalikult minimaalse pausiga rindkere kompressioonide vahel.

Juhendis on lisaks tutvustatud pikemalt kaksik järjestikuse defibrillatsiooni (double sequential defibrillation, DSD) võimalust refraktaarse VF korral, mida varasemalt ei ole soovitatud väljaspool uuringu tingimusi kasutada. DSD on kaks kiiret järjestikust defibrillatsiooni antero-lateraalse ja antero-posterioorse asetusega labadest. Meetod võiks suurendada refraktaarse VF lõppemise tõenäosust. Kuna selle efektiivsuse kohta on vähe teavet ja uuringute põhjal madala tõendusega soovitus, siis ERC juhised selle rutiinset kasutamist ei soovita. Vajab edasisi uuringuid ja efektiivseks kasutamiseks koolitusi.
Elustamiskutsel olles mõtle läbi, kus asub lähim kiirabibrigaad teise defibrillaatoriga, mis hetkel ja kuidas teised labad peale paned, kas kiiremini jõuad haiglasse (nt ECMOle kuuluv patsient) või jõuab enne teine defibrillaator sündmuskohale.

Täpsemalt räägib DSD võimalustest dr Martin Padar meie eelmises elustamise episoodis, kuula SIIT.
Hingamine, ventilatsioon elustamisel
Juhis rõhutab efektiivse oksügenisatsiooni ja ventilatsiooni olulisust kvaliteetsete rindkere kompressioonide kõrval. Mõtle maski asetusele, vajadusel hoia maski kahe käega. Elustamise ajal kasuta suurimat võimalikku hapniku pealevoolu. 
Hingamistee tagamisel supraglotilise vahendiga on uue juhise põhjal eelistatuim iGEL.
2025. aasta juhis toob esile kapnograafia rolli intubatsioonitoru korrektse paiknemise kinnitamisel trahheas,. Intubatsioonitoru õige asetuse kinnituseks on 2022 PUMA juhiste järgi kapnograafial ETCO2 kõver vähemalt seitsme hingamistsükli jooksul ning sealjuures peab kapnograafia kõver olema ajas suhteliselt sarnane. Ka söögitoru intubatsiooni korral võib esineda kapnograafial alguses kõver aga selle iseloomulik omadus ajas vähenev amplituut.

Kapnogramm, mis on söögitoru intubatsiooni korral. Link.

Kapnogrammid erinevates olukordades

Mõtle mehaanilise ventilatsiooni kasutamisele elustamise ajal. Selleks kasuta mahukontrollitud (VC) ventilatsioonirežiimi järgmiste seadistustega:
- hingamismaht 6–8 ml/kg,
- hingamissagedus 10 korda minutis,
- PEEP 0–5 cm H₂O,
- maksimaalse rõhu alarm 60–70 cm H₂O,
- voolutundlik (flow trigger) funktsioon välja lülitatud.

Tartu kiirabis asuvad hingamisaparaadid vaid reanimobiilibrigaadide autode peal . Mõtle, kas on mõistlik transpordil haiglasse kasutada, et lisapaar käsi  vabaneks. Jälgi, kas kunstlik ventilatsioon on efektiivne elustamise ajal. Ebaefektiivse ventilatsiooni korra mine tagasi manuaalse ventilatsiooni peale.
Kaltsiumi, sooda ja kortikosteroidide manustamine elustamise ajal rutiinselt ei ole soovitatav - 2021. aasta juhises sellekohast kommentaari ei olnud. Uuringud ei ole näidanud nende kasutamisel kõigi elustamiste puhul paremat elulemust.

Lisaks on prekordiaalne löök juhendist välja jäetud, kuna sellel on väga madal õnnestumise tõenäosus.

Elustamise järgselt on oluline mõelda nii enda kui ka kaastöötajate vaimsele tervisele. Stressirohked ja rasked olukorrad mõjutavad inimesi erinevalt. Peale iga sellist sündmust/kutset võiks läbi viia kliinilise debriifingu (loe lähemalt teema kohta meie kodulehelt: https://deltakutse.ee/debriifing, https://deltakutse.ee/kriis ning kuula ka episoode). Patsiendi lähedastele ja individuaalse abi saamiseks saad pöörduda kiirabi välijuhi poole. Lisaks saame ise pakkuda psühholoogilist esmaabi - teemat käsitleme kriisinõustamise episoodis, mis on eelnevas lõigus välja toodud.
Elustamisjärgne ravi
A (airways) - kontrolli üle oma senised tegevused - kas intubatsioonitoru/supraglottiline vahend on asetatud õigesti (EtCO2 näit), kas toru on paelaga kinnitatud, kas hapnikku jätkub balloonis? 
NB! Kui patsiendil on olnud väga lühiaegne südameseiskuse periood, ta on koheselt ärkvele tulnud ning hingab normaalselt, siis ta ei vaja tingimata hingamistee kindlustamist. Kui SpO2 väärtus on <94%, siis pakkuda lisahapnikku maskiga. 

B (breathing) - SpO2 eesmärkväärtus 94-98%, taga normokapnia (35-45mmHg), hingamissagedus 10x’ (väldi hüper- ja hüpoventilatsiooni); hingamisaparaadi olemasolul hingamismaht 6-8ml/kg.
2025. aasta elustamisjuhised toovad eraldi välja, et tumedama nahatooniga patsientidel ei pruugi SpO2 väärtused olla korrektsed - pulssoksümeetria ülehindab hapnikuväärtust nende veres ning low-flow olukorras on signaali kvaliteet madal. Lisaks mainitakse ära, et hüpotermias patsientidel on kergem tekkima hüpokapnia, mistõttu haiglatingimustes peaks PaCO2 taset tihemini hindama. 

C (circulation) - tee patsiendile EKG*, MAP eesmärk >60-65mmHg, hüpovoleemia korrigeerimiseks kasuta kristalloidlahuseid. 
*Kui tegu on STEMI-ga, siis teavita TÜKi/PERHi kardiointensiivraviosakonna valvearsti patsiendist ning edasine käsitlus toimub vastavalt saadud juhistele.
Lisaks pane tähele, et difuusseid EKG muutuseid on ka väga sageli nendel, kellel ei ole oklusioonist tingitud südameinfarkti. Samuti võib esineda ka oklusioonist tingitud infarkti, mis ei anna selget ST-elevatsiooni, vaid tekitavad teistsuguseid muutuseid (STEMI-ekvivalendid ehk varjatud oklusioonid). EKG mustrid, mis ei täida klassikalisi STEMI kriteeriume, kuid viitavad samuti kriitilisele koronaararteri sulgusele ja nõuavad kohest sekkumist on näiteks: 
- uus või arvatavalt uus vasaku sääre blokaad (LBBB)
- posterioorne infarkt: isoleeritud ST-segmendi depressioon lülitustes V1–V4 (retsiprookne muutus)
- peatüve või mitme soone haigus: laialdased ST-segmendi depressioonid koos ST-elevatsiooniga aVR-is
Neid peaks käsitlema sarnaselt STEMI-le, kuna need võivad tekitada elektrilist ebastabiilsust ning vajavad samuti koronarograafiat. 

Pane tähele, et 2025. aasta juhend rõhutab, et kui kliiniline kontekst selgelt ei viita müokardiinfarktile ning ei esine ST-elevatsioone, siis tuleks angiograafia edasi lükata ning mõelda teistele potentsiaalsete südameseiskuse põhjustele. 
2025. aasta elustamisjuhistes on püsivatele ja refraktaarsetele rütmihäiretele pühendatud eraldi peatükk, mida varasemates juhistes ei käsitletud. Juhis keskendub nendele rütmihäiretele, mis vajavad kohest ravi enne/pärast südameseiskust. Rütmihäirete hindamine ning ravi sõltub patsiendi üldseisundist (stabiilne/ebastabiilne) ning rütmihäire olemusest. Püsivad rütmihäired vajavad rohkem tähelepanu ja uurimist, kuna need on sagedamini seotud allasetseva struktuurse südamehaigusega või müokardi isheemiaga. 
Tahhüarütmiate korral on elektriline kardioversioon esmavalik patsiendil, kes on šokis või patsiendil, kellel need tekivad koheselt pärast spontaanse vereringe saavutamist. 
Elektriline kardioversioon on soovitatud ka stabiilsetel patsientidel, kellel on monomorfne VT ning allasetsev südamehaigus või ei ole selge, kas esineb südamelihase kahjustus. Pane tähele, et ventrikulaarsete tahhüarütmiate kardioverteerimisel on oluline anda sünkroniseeritud šokk. Lisaks ära unusta, et teadvusel patsiendid vajavad anesteesiat või sedatsiooni, sealhulgas peab olema valmis patsiendi hemodünaamika destabiliseerumiseks, mis on põhjustatud manustatud ravimitest.

D (disability) - pupillide suurus, reaktiivsus; kontrolli veresuhkrut ning vajadusel korrigeeri. Vajadusel sedeeri patsient (Tartu Kiirabis valikus midasolaam, esketamiin, propofool - kasuta ravimit, mis on sinu jaoks tuttav). 

E (environment) - taga normotermia.
Eelmistes juhistes oli spontaanse vereringe taastamise järgselt haiglaetapis patsiendi kehatemperatuuri eesmärkväärtus 32-36C. 2025. juhistes keskendutakse palaviku vältimisele (>37,5C) esimesed 36-72 tundi ning tuuakse välja, et teadvuseta kerge hüpotermiaga patsiente (kehatemperatuur 32-36C) ei pea aktiivselt soojendama, et saavutada normotermiat. Samas normotermiaga patsiente rutiinselt enam ei soovitata jahutada.

Põhjuse väljaselgitamine - kui tegu ei ole selgelt müokardiinfarktist põhjustatud südameseiskusega, siis erinevalt 2021. aasta juhendist soovitatakse nüüd teha varakult kogu keha KT + kopsude angiograafia uuring südameseiskuse põhjuse leidmiseks (nt KATE, hemorraagia vms). Sealhulgas on seeläbi võimalik identifitseerida elustamisest tekitatud tüsistusi (nt põrnarebend, sooleperforatsioon etc). Tänu varajasele KT-uuringule on suurem tõenäosus leida südameseiskuse põhjus, teha seda kiiresti ning sealhulgas ilma oluliste tüsistusteta (nt kontrastainest põhjustatud neerukahjustus või patsiendi transpordiga seotud tüsistused).
Kasutatud kirjandus:
European Resuscitation Council Guidelines 2025 Adult Advanced Life Support. 
European Resuscitation Council and European Society of Intensive Care Medicine Guidelines 2025 Post-Resuscitation Care.
Kirjuta meile
Kas Sul tekkis selle teemaga küsimusi või on Sul meile lihtsalt ideid või soovitusi? Saad need kõik kirja panna siia ning vastame esimesel võimalusel :)
Saada
Suur aitäh kirja eest! Vastame esimesel võimalusel :)

Uuri ka teisi põnevaid teemasi

Back to Top