Liiklusõnnetus
Konspekti koostasid dr Eva-Lotta Kooskora, Martti Rumm ja dr Karl Oliver Tomson
Mai 2025
Liiklusõnnetused on juhtivaks surmapõhjuseks 5–29-aastaste seas. Igal aastal hukkub maailmas umbes 1,3 miljonit inimest liiklusõnnetustes ning 20–50 miljonit saavad tõsiseid vigastusi.
Eestis hukkus 2024. aastal liiklusõnnetustes 69 inimest ning vigastada sai 2155 inimest. Vigastuste raskusaste varieerub, kuid sageli on need tõsised ja põhjustavad elukvaliteedi olulist langust.
Lisaks toome välja, et kaks kolmandikku liiklusõnnetustest tingitud surmadest toimub enne haiglasse jõudmist. See taaskord rõhutab seda, et traumahaigete käsitluses on oluline järgida kindlat ja süsteemset lähenemist - cABCDE algoritm aitab tagada, et kõige kriitilisemad ohud patsiendi elule tuvastatakse ja ravitakse esmalt.
Ettevalmistus sündmuskohale sõites
Liiklusõnnetusele reageerimine võib olla igale kiirabitöötajale väljakutse, kuna see erineb oluliselt tavapärasest kutsest. Sellistes olukordades toimub sündmuskohal koostöö eri ressursside vahel, mistõttu on selge ja tõhus kommunikatsioon väga oluline.
Liiklusõnnetustega kaasnevad mitmed ohud, millele tuleb alati mõelda sündmuskohale saabudes. Samuti tuleks enne sündmuskohale jõudmist mõelda võimalusele, et tegemist võib olla suurõnnetusega – näiteks kui maakonnas toimub avarii, milles osalevad väikebuss ja sõiduauto. Sellisel juhul võib kannatanute arv ületada abiosutajate võimekuse ning lähtuda tuleb MIMMSi printsiipidest.
Kõikide eelmainitud faktorite tõttu on oluline enne saabumist võimalusel arutada oma brigaadiga läbi, mis hakkab toimuma sündmuskohale jõudes. Siinkohal tasub ära mainida, et arutelu peaks toimuma eeskätt teise liikmega, kuna kolmas liige ehk tehnik peaks sel hetkel keskenduma vaid alarmsõidule. Tehniku saab plaaniga kurssi viia vahetult pärast sündmuskohale saabumist.
Ohutus
Kiirabitöötaja ohutus
-Saabumisel pargi kiirabiauto ohutusse kaugusesse (ideaalis nii, et see oleks teistele liiklejatele nähtav ning lähenevad sõiduautod ei takistaks sündmuskohal tegutsevate ressursside ega patsientide ohutust). Lisaks mõtle sellele, et järgnevatel ressurssidel oleks koht, kuhu parkida. Eelistatavalt võiksid kiirabi sõidukid paikneda lähestikku - loob korrektsema ja ülevaatlikuma sündmuskoha struktuuri.
-Pane pähe kiiver, talvisel ajal kiivri alla müts
-Pane selga oma jope, ka suvisel ajal, kuna pikad varrukad kaitsevad katkise klaasi, metalli jm eest
-Kasuta meditsiinilisi kaitsekindaid, ideaalis ka taktikalisi kindaid
-Kiirabis töötades kanna turvasaapaid
Sündmuskoha ohutus
-Kiirabiautost välja minnes pane tähele, kas tunned kütuse lõhna või suitsu lõhna, kas maapinnal on näha laialivalgunud vedelikke (see võiks alarmeerida kiirabibrigaadi taganema).
-Kui näed tossu, leeke, siis informeeri sellest Häirekeskust.
-Kui liiklusõnnetuses on osalenud veoauto, siis võimalusel anna Häirekeskusele teada, kas tegu on ohtlikke veoseid vedava veokiga (märgistusplaat on ristkülikukujuline, oranžil taustal, asetseb veoki ees, taga ja külgedel).
-Kui tegu on elektriautoga, siis informeeri sellest Häirekeskust ning ära ise sellele lähene, kuna elektriauto võib olla kõrgepingelaengu all ning auto läheduses või autot katsudes on võimalik saada surmav elektrilaeng. Lisaks elektriautod põlevad suurel kuumusel ja väga kaua, mis on keeruline väljakutse ka päästele. Elektriautode puhul pöörata tähelepanu ka sellele, et mootor oleks välja lülitatud ning käigukast oleks P-asendis - oluline tähele panna ka “kergemate” liiklusõnnetuste korral, kus keegi pole raskelt viga saanud.
-Juhul kui ükski eelnevalt loetletud punktidest ei kehti ning saad ohutult läheneda autole, kuid see on ebastabiilne, siis autosse siseneda ei tohi – oota pääste saabumist, kes stabiliseerivad sõiduki.
-Juhul kui tohid ise autosse siseneda, siis pane tähele võimalikke ohte – lahtised klaasikillud istmel, avanemata turvapadjad, teravad piilari servad või muu metall.
Clinical pearl: sündmusekohale reageerides tuleks kaaluda võimalikku suurõnnetuse olukorda ning vajadusel lähtuda MIMMSi printsiipidest.
Clinical pitfall: kui tegu on elektriautoga, teavita Häirekeskust ja ära lähene ise, sest see võib olla eluohtlik kõrgepinge tõttu.
Clinical pitfall: reageerides liiklusõnnetusele, on kiirabitöötajal oluline kasutada erinevaid kaitsevahendeid, et tagada enda ohutus.
Patsiendi vabastamine sõidukist
Sõltuvalt liiklusõnnetuse mehhanismist võib sõiduk olla eri moodi deformeerunud. See võib muuta patsiendi kättesaamise ja väljatõstmise keeruliseks ning sageli on vajalik päästjate abi. Kui patsient on teadvusel ning vastab meile, siis on oluline talle seletada, mis hakkab juhtuma. Päästjad kasutavad päästetöödeks lõikureid ja muud tehnikat, näiteks piilarite lõikamiseks või katuse eemaldamiseks. Need seadmed tekitavad tugevat müra, mis võib juba niigi stressis, valudes ja ebamugavas asendis oleva patsiendi jaoks olla väga hirmutav. Seega – ära unusta teadvusel patsiendiga vestelda, teda rahustada!
2024. aastal tuli Ühendkuningriikides välja konsensusdokument, mis pakub välja uusi suundasid patsiendi vabastamiseks sõidukist. Seda eeskätt sellel kaalutlusel, et patsiendi absoluutne liikumise minimeerimine võtab aega ning mida kauem kestab kannatanu vabastamine, seda pikem on ka kliiniline sekkumine. Kui tegemist on aegkriitilise vigastusega, siis see võib põhjustada suuremat suremust. Lisaks toob dokument välja, et paljud senini kasutatavad meetodid põhinevad vananenud eeldustel, eriti liikumise piiramise osas, mille eesmärk on vältida lülisambavigastusi, kuigi selle kasulikkust ei ole tõendatud.
Dokument pakub välja mnemooniku, mis aitab otsustada, kas patsient suudab ise sõidukist väljuda: U STEP OUT:
U (understand) – kontrolli, kas patsient saab sinust aru;
S (support) – kinnita patsiendile, et tal on turvaline, jaga informatsiooni, mis hakkab toimuma;
T (try moving) – palu patsiendil liigutada oma jalgu; kui see ei ole võimalik, siis nad ei saa ise sõidukist väljuda ja järgnevad küsimused ei ole enam asjakohased;
E (egress) – veendu, et uks avaneb täielikult ning muud takistused väljumisel puuduvad;
P (plan) – plaan edasiseks ehk kuhu patsient edasi läheb, kas ta vajab nt kiirabiraami ja kas see on olemas?
OUT – palu patsiendil ise sõidukist väljuda, vajadusel toeta teda.
Rõhutame siinkohal seda, et see on UK põhine juhend ning seda ei saa üks-ühele kanda üle Eesti tingimustesse. Patsiendi sõidukist vabastamisel lähtu Eestis sätestatud juhenditest.
Clinical pearl: patsiendi vabastamisel sõidukist võib kaaluda mnemooniku U STEP OUT kasutamist.
Patsiendi käsitlus haiglaeelselt
Sündmuskohale saabudes vajadusel kaasa lisaressurss – mitmete kannatanute korral lisabrigaadid, kriitilises seisundis patsiendi korral reanimobiil, randevuu.
Traumapatsiendi käsitlus tugineb cABCDE algoritmile, mis tagab süstemaatilise ja struktureeritud lähenemise, et ükski oluline vigastus ei jääks tähelepanuta.
Pane tähele, et kui sõiduk on raskelt deformeerunud ning patsient on autos kinni, siis päästetööde ajal on võimalik siiski tegutseda. Kui õues on soe, siis saab panna valmis kiirabiraami, sinna peale vaakum-graanul madratsi ning vaagnalahase, kaelakrae, võtta valmis hapniku, hapnikumaski etc – see tagab, et patsiendi kätte saamise korral saame kiiresti tegutseda.
c (catastrophic hemorrhage) – otsi eluohtlikku välist verejooksu, kontrolli ka kubeme, kaenlaaluste, tuharate ja perineumi piirkonda, selga. Eesmärk on leida verejooksu koht ja verejooks peatada (rõhkside, haava tamponeerimine, žgutt, kui otsene surve ei ole efektiivne*).
*Žguti asetamine:
-Visualiseeri vigastus
-Aseta žgutt vigastusest proksimaalsele võimalikult kõrgele, kuid mitte liigese piirkonda
-Ideaalis peaks jääma ruumi veel ühele žgutile
-Taga piisav eelpingutus ning pöörliga pingutus (verejooks peab lõppema)
-Kinnita žgutt velkroga
-Märgi žguti kinnitamise aeg
-Kontrolli žgutti korduvalt, vajadusel pinguta
-Žgutt vabastatakse haiglas, kirurgi juuresolekul
A (airways) – hinda, puhasta ja kaitse hingamisteid, alustades lihtsamatest manuaalsetest võtetest kuni endotrahheaalse intubatsioonini (oskuste olemasolul; äärmuslikel juhtudel ka krikotoomia). Traumahaigele alati lisahapnik 15 L/min. Lihtsaim viis hingamisteede läbitavuse kontrollimiseks on patsiendi kõnetamine – kui ta vastab adekvaatselt, on tõenäoline, et A-probleemi ei esine. Arvestades traumamehhanismi ja vigastuse piirkonda, kaalu siin etapis kaelakrae asetamist.
B (breathing) – kontrolli hingamisteid (RISE N FALL). Vajadusel lahenda eluohtlikud hingamisprobleemid (nt pingeline õhkrind – teosta nõeltorakotsentees täiskasvanutel 4.–5. roidevahemikus keskmisel aksillaarjoonel ja lastel 2. roidevahemikus keskmisel klavikulaarjoonel. Kui see ei ole efektiivne, siis oskuste olemasolul teosta sõrmtorakostoomia).
C (circulation) – hinda vereringet: jälgi nahavärvi, kapillaartäituvust, pulssi magistraalarteritel ning vererõhku. Otsi verejooksu (blood on the floor and four more**) ja peata see vastavalt piirkonnale (nt vaagnapiirkonnas kasuta vaagnalahast, jäsemetel žgutti). Rajada kaks veeniteed (vajadusel intraosseaalselt). Äärmisel vajadusel manusta 0,9% NaCl boolustena; kui võimalik, eelista vereprodukte. Manusta 1 g traneksaamhapet – kuid selle manustamine ei tohi transporti edasi lükata.
**Blood on the floor and four more: otsi verejooksu põrandalt ning mõtle anatoomiliste õõnte ja piirkondade peale, kuhu mahub palju verd: rindkereõõs, kõhuõõs, vaagen, suurte toruluude ümbrus.
C all kaalu “scoop and run” strateegia peale, kuna traumahaige võib sageli vajada definitiivset operatiivset ravi, mida kiirabietapis ei ole võimalik pakkuda. “Scoop and run” strateegia korral võib kiirabietapis järgmised punktid (D ja E) vahele jätta, kuna need ei ole elupäästvad.
D (disability) – hinda neuroloogilist staatust (pupillide suurus, reaktiivsus, jäsemete liikuvus ja jõudlus, GCS). Kui esineb teadvushäire, siis kaalu veresuhkru mõõtmist.
E (exposure) – väldi hüpotermiat, võimalusel AMPLE, valuravi. Kui patsiendil on deformatsiooniga luumurd ning pulss puudub, siis tuleks jäseme säilitamiseks see reponeerida ja lahastada***, kuid samas see ei tohi transporti edasi lükata.
***Luumurru reponeerimine: enne reponeerimist selgita patsiendile, mis hakkab toimuma ning manusta valuvaigistit. Reponeerimiseks tõmba jäset pikkusesse, et luu saavutaks füsioloogilise asendi ning pulss taastuks. Oluline on lahtise luumurru korral piirkond reponeerimise järgselt siduda, vajadusel kasuta žgutti. Lahasta luumurd.
Clinical pearl: raske liiklusõnnetuse korral kutsu abi varakult (randevuu, reanimobiil).
Clinical pearl: kui sõiduk on raskelt deformeerunud ja patsient kinni, saab päästetööde ajal teha ettevalmistusi, et patsiendi kättesaamisel kiirelt tegutseda.
Patsiendi hospitaliseerimine
Punase trauma korral tuleb patsient hospitaliseerida traumakeskusesse. Eestis on kaks traumakeskust: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Kuid märgime ära, et polütrauma esmaseks käsitluseks on valmis ka Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla. Neurotrauma kahtluse korral on siiski näidustatud patsiendi hospitaliseerimine PERHi või TÜKi.
Punase trauma alarmi aktiveerimise kriteeriumid (PERHi juhendi alusel):
1. Üldseisundist tulenevad kriteeriumid:
-GKS ≤13 või langustendentsiga
-SVR <90 mmHg (alla 10a SVR <70 mmHg, üle 65a SVR <110 mmHg)
-Hingamissagedus <10 või >29x’
2. Vigastuse iseloomust tulenevad kriteeriumid:
-Läbivad vigastused peas, kaelas, kehatüves või jäsemetes põlve- või küünarliigesest proksimaalsemal
-Ebastabiilne rindkere
-≥2 proksimaalse toruluu murru tunnused
-Vaagnaluude murru tunnused
-Ulatuslik näokolju vigastus ja potentsiaalne oht hingamisteedele
-Kahtlus seljaajuvigastusele
-Jäseme traumaatiline amputatsioon randmest või hüppeliigesest proksimaalsemalt või lömastav vigastus või pulsi puudumine vigastatud jäsemel
-Haava pakkimist või žgutti vajav väline verejooks
3. Traumamehhanismist tulenevad kriteerumid
-Kukkumine >5 m kõrguselt (alla 10a kukkumine >3m kõrguselt)
-Autost väljapaiskumine (osaline või täielik)
-Vähekaitstud liikleja liiklustrauma >30km/h või ülesõitmine
4. Kahtlus eluohtlikule vigastusele
5. Patsiendid, kelle puhul kaaluda traumaalarmi aktiveerimist madalama lävega:
-Väikesed lapsed ja eakad
-Kehatüve trauma >20 nädalat rasedal patsiendil
-Teadaoleva hüübimishäirega, sh antikoagulant- ja antiagregantravil olevad patsiendid
Punase trauma hospitaliseerimisest anna võimalusel aegsasti EMO vastutavale arstile teada, et koguneda saaks traumameeskond. Kui transpordil haiglasse patsiendi üldseisund selgelt halveneb, siis informeeri sellest EMO vastutavat arsti. Patsiendi üleandmisel kasuta NATMIST raportit.
Clinical pearl: liiklusõnnetuses osalenud patsiendi korral võib kaaluda hospitaliseerimist Ida-Viru Keskhaiglasse või Pärnu Haiglasse, eeldusel, et kahtlust pole neurotraumale.
Take home messages:
Sündmuskoha, meedikute ja patsiendi ohutus on ülimalt tähtis – me saame teha palju, et tagada kõigi turvalisus.
Päästetööde käigus tekib palju müra, mis võib hirmutada patsienti. Oluline on temaga vestelda ja teda rahustada.
Kui sõiduk on raskelt deformeerunud ja patsient kinni, saab päästetööde ajal teha ettevalmistusi, et patsiendi kättesaamisel kiirelt tegutseda.
Traumapatsiendi käsitlus tugineb cABCDE algoritmile, mis tagab süstemaatilise ja struktureeritud lähenemise, et ükski oluline vigastus ei jääks tähelepanuta.
Kasutatud kirjandus
Nutbeam, T. et al. 2025. Extrication following a motor vehicle collision: a consensus statement on behalf of The Faculty of Pre-hospital Care, Royal College of Surgeons of Edinburgh. Scandinavian Journal of Trauma, Resuscitation and Emergency Medicine.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 2025. Punase trauma alarmi aktiveerimise kriteeriumid.
2018. Advanced Trauma Life Support. Student Course Manual. Tenth Edition.
Kirjuta meile
Kas Sul tekkis selle teemaga küsimusi või on Sul meile lihtsalt ideid või soovitusi? Saad need kõik kirja panna siia ning vastame esimesel võimalusel :)
Suur aitäh kirja eest! Vastame esimesel võimalusel :)
